1980ndate lõpp ja 1990ndate algus oli aeg kui trekisprinterid eesotsas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäega tegid suuri tegusid. Ka mehed olid pildil – Teet Laaneots, Urmo Valter, Sven Lill, Andrei Nardjužev, Andrus Rikkas – kõik NSV Liidu noortesüsteemi karastusega.

Rikkas asus 13-aastasena (1987) TSIK-i ehk praegusesse Audentese spordigümnaasiumisse õppima ja kõigest kaks aastat hiljem (1989) võitis ta Liidu noorte meistrivõistlustelt trekisprindis pronksi. Räägime, mis oli kiire arengu taga ning kuidas treener Mati Taburi juhendamisel suurepäraste tulemusteni jõuti.

Eesti taasiseseisvumise järel pääses Rikkas 1992. aasta septembris juunioride trekisõidu maailmameistrivõistlustele. Sama aasta Eesti täiskasvanute meistrivõistluste finaalis kohtus ta Barcelona olümpiakandidaadi Laaneotsaga ning kaotas sõitudega 1-2. Ateenas aset leidnud MM-ile läks vastu suurte ootustega, aga paraku jäi see noore mehe sportlasteel viimaseks suuremaks võistluseks. Miks nii?

Alates 2006. aastast on Rikkas elanud Belgias. Kui vähegi võimalik käib ta taustajõuna abiks Eesti juunioride ja U23 koondisel, keda võistluskarussell hooaja jooksul reeglina mitmel korral madalmaade regiooni lennutab. On lähedalt ära näinud nii Eesti juunioride meeskondliku esikoha Pariis-Roubaix'l kui ka Rait Ärmi medalivõidu U23 Euroopa meistrivõistlustel.

Räägime Belgia rattasõidu kultuurist ning ühtlasi saame teada kui suured staarid rattamehed Flandrias ja Valloonias on. Head kuulamist!

Otsige taskuhääling „Jalgrattapalavik“ ülesse Apple podcastist, Soundcloudist ja Spotify rakendustest, hakake jälgijaks ning uued saated jõuavad teieni kiirelt ja mugavalt.