07.07.2022, 17:21

Naiste jalgpall areneb mühinal. Kas edu saadabki riike, kus on tagatud sooline võrdõiguslikkus?

Naiste Meistrite liiga läbi agade suurim väravakütt ning 2018. aastal naiste Ballon d’Or’i võitnud norralanna Ada Hegerberg loobus 2017. aastal koondise esindamisest, kuna ta ei olnud rahul, kuidas Norra Jalgpalli Liit naisi kohtles. Seekordseks EM-iks on ta koondises tagasi, seda paljuski tänu alaliidu presidendile Lise Klavenessile.

FOTO: TERJE PEDERSEN | AFP/Scanpix

Naiste jalgpall on praeguse seisuga maailmas ilmselt kõige kiiremini arenev ja populaarsust koguv spordiala.

Kolmapäeval tehti Inglismaal algust tänavuse naiste jalgpalli EM-iga. Osalejate nimekirjale pilku peale heites hakkab koheselt silma, et ühelgi ida-Euroopa riigil suurturniirile asja ei olnud. Nii on mitmel pool tõmmatud naiste jalgpalli arengu ja riigi soolise võrdõiguslikkuse vahele võrdusmärk. Kui Põhjamaad välja arvata, siis kõige idapoolsema riigina jõudis naiste EM-ile Austria. Miks on asjad ikkagi nii, et aina enam populaarsust koguv naiste jalgpall ei saa ida-Euroopas korralikult jalgu alla?

Kommenteeri Loe kommentaare (20)