Wimbledoni naisteturniiril võib võita keegi maailma 30ndate seast

Wimbledoni võitu peetakse kõige mainekamaks ja seda ka tänavu, kui punkte ei jagata, kuid auhinnarahad on läbi aegade suurimad. Kes on olude sunnil suursoosikud ja millist erakordset võimalust võib pakkuda naiste üksikmäng spordiennustajale, selgub Wimbledoni muruväljakutel 27. juunist 10. juulini.

Novak Djokovicist sai olude sunnil suursoosik

Alates 2003. aastast on Wimbledoni meeste üksikmängu võitnud ainult neli tennisisti: Roger Federer, Rafael Nadal, Novak Djokovic ja Andy Murray. Neist kolm (puudub Federer) on platsil ka tänavu, kuid puusaoperatsiooni läbi teinud Murray ei ole ilmselt enam favoriit.

Meeste üksikmängus on soosikute ring viimase paari kümnendi traditsioonina olnud kitsam kui näiteks naiste üksikmängus. Tänavu võib see olla isegi veel kitsam, sest Alexander Zverev (Saksamaa) ei tee kaasa Prantsusmaa lahtistel saadud hüppeliigese vigastuse tõttu ja maailma esireketil Daniil Medvedevil ei lubanud kaasa mängida Briti võimud.

Kunagi juhtus Wimbledonis selline lugu, et 1973. aastal ei lubatud kaasa mängida Niki Pilićil ja profimängijad astusid tema kaitseks jõuliselt välja. Umbes 80 tennisisti loobus protesti märgiks Wimbledoni turniirist, kuid võistlus ikkagi peeti ja domineerisid Ida-Euroopa „amatöörid“, kellest võidu sai tšehh Jan Kodeš.

Seekord keelati Venemaa agressiooni tõttu venelaste ja valgevenelaste kaasamängimine, kuid üldist protesti tennisistide seas ei järgnenud. Välja arvatud Nadal, kes mängukeelu otsuse vastu nurises.

Asjasse sekkusid profitennise katusorganisatsioonid ATP ja WTA. Otsustati, et kuna teatud mängijad ei saa osa võtta, siis tänavu ei ole Wimbledon enam „lahtine“ turniir ning seega ei saa jagada ka edetabelipunkte, kuna see oleks keelu alla sattunud meeste-naiste suhtes ebaõiglane.

Arvata võib, et punktide äravõtmine mingil määral pisendab tänavuse Wimbledoni tähtsust, sest kõik staarid ei pruugi mängida täisjõuga, kuigi raha jagatakse muidugi ohtralt, sest tänavune auhinnafond 40 350 000 naela (46,6 miljonit eurot) on rekordiline.

Tulles nüüd tagasi meeste üksikmängu favoriitide juurde, tähendab mõne rivaali puudumine ja lisaks Nadali jalavigastus, et mullusest võitjast Djokovicist on saanud suurfavoriit. Nadal on ikka veel spordiennustuses kerge soosik, aga kaua ta suudab haige jalaga suurepäraselt mängida?

Edetabelis järgmine on kreeklane Stefanos Tsitsipas, kuid tema võidule vaevalt keegi panustada julgeb, sest mees ei ole muruväljakutel oma taset välja mänginud. Hoopis rohkem tundub Djokovici vastu šansse olevat mullusel finalistil Matteo Berrettinil (Itaalia) või noorel kanadalasel Felix Auger-Aliassimel. „Mustaks hobuseks“ võib pidada poolakat Hubert Hurkaczit, kelle mängustiil on muruväljakule sobiv ja pealegi jõudis ta mullu Wimbledonis poolfinaali. Kui võidaks keegi teine, väljaspool siin nimetatute ringi, oleks üllatus suur.

Kas Kanepil on parim võiduvõimalus?

Naiste üksikmängus oli maailma esireket Iga Świątek (Poola) selge favoriit Prantsusmaa lahtistel ja ta võitiski. Kuid Świątek ei ole enne Wimbledoni pidanud murul ühtki mängu ja kindlasti ei ole kiire põrge talle mänguliselt plussiks. Nii muutub favoriitide ring jälle laiemaks, ehkki näiteks tugev valgevenelanna, mullune poolfinalist Arina Sabalenka jääb eelnimetatud põhjustel nende hulgast välja.

Neli naismängijat, kes teevad tänavu kaasa, on varem Wimbledoni võitnud – need on Serena Williams (USA), Petra Kvitová (Tšehhi), Angelique Kerber (Saksamaa) ja Simona Halep (Rumeenia). Aga vaevalt neist keegi favoriidiks paigutuks, sest Williams alles naaseb pärast aastast pausi ja ülejäänud kolm on viimasel ajal alavormis.

Seega peaksime pigem vaatama edetabelit ja sealt leiame teiste seas ka meie Anett Kontaveidi, kes on Świąteki järel maailma teine. Kahjuks on Kontaveit tervisega hädas ja lahtine on olnud isegi tema kaasamängimine. Võime olla küll patrioodid, aga praeguses seisus ei saa me oma mängijat soosikuks pidada.

Kui vaatame edetabelit edasi, siis ega me sealtki kedagi suureks favoriidiks pakkuda ei saa. Paula Badosa (Hispaania) on viimasel ajal vähe mänginud, María Sákkari (Kreeka) on tuntud oma ebakindluse poolest turniiri otsustavas faasis, Ons Jabeur (Tuneesia) peaks pigem olema kõvakatte spetsialist, Karolína Plíšková (Tšehhi) võiks mulluse finalistina olla isegi peafavoriit, aga 2022. aastal on ta jätkuvalt alavormis. Ning vaevalt saame 18-aastast Cori Gauffi (USA) veel suureks soosikuks pidada – tal vast veel liiga vara võita. Seega ootame Wimbledoni naiste turniirilt üllatusi, võib-olla võidab keegi maailma 30ndate seast?

Nende 30ndate seas on ka Kaia Kanepi, praegu maailma 39. reket. Ei oleks üldse ime, kui Kanepi edeneks kaugele, aga kas ta kõige tugevamaid võidab? Jällegi, kui jätta patriotism kõrvale, peaks vastama, et pigem mitte. Igatahes pakub naiste üksikmäng spordiennustajaile võimalust suurt raha teenida, sest mõni nende seast võib sel korral üllatada. Seega tasub spordiennustuse statistikat ja võiduvõimalusi reaalajas jälgida OlyBeti spordiportaalis.

Wimbledoni 8 mm muru võõrustab tennisemaailma 135. korda

Maailma tennises on neli slämmiturniiri, mis nii sportlikus kui ka materiaalses mõttes on võrdsed. Ometi tõuseb nelja seas erilisena esile üks – Wimbledoni turniir, maailma vanim rahvusvaheline tennisevõistlus, mis tänavu peetakse 135. korda.

Kui lugeda aastaid alates esimesest võistlusest tänaseni, peaks Wimbledonis mängitama juba 146. korda, aga kümnel aastal (1915–1918 ja 1940–1945) jäi turniir ära maailmasõja tõttu ja 2020. aastal koroonapandeemia tõttu.

Tennis kui spordiala algas tegelikult muruväljakutelt ja neid traditsioone kannab praegu ainult Suurbritannia pealinnas peetav slämmiturniir. Wimbledoni muru kõrgus on kahenädalasel võistlusperioodil 8 millimeetrit. Talvel hoitakse muru 13 millimeetri kõrgusena, aga enne turniiri lõigatakse see lühemaks. Tegemist on püsimuruga, mida kasvatatakse rukkiseemnest – see tähendab, et ei külvata kevaditi uuesti, vaid hooldatakse olemasolevat muru.

Wimbledonis ei peeta mänge esimesel pühapäeval. Seda mitte jonni või traditsiooni pärast, vaid mänguvaba päeva vajatakse muru kastmiseks ja hooldamiseks, sest pind on nädalaga kuivanud ja tallatud.

Kahjuks mängitakse tänapäeval tennist murul üsna harva – peamiselt vaid Wimbledonis ja sellele eelneval kolmel nädalal. Tipptennisistil on kõige kasulikum olla tugev kõvakattel, kus aastas peetakse kõige rohkem turniire. Nii on tennisest hakanud kaduma muruväljakute spetsialistid, kelle firmamärgiks täpne ja võimas serv ning eriti just briljantne võrgumäng.

Björn Borg ja teised Wimbledoni legendid

Kui rääkida kuulsatest mängijatest Wimbledoni ajaloos, siis profiajastu esimene legend on kahtlemata rootslane Björn Borg, kes aastatel 1976–1980 võitis turniiri viis korda järjest. Seda ei ole hiljem ületanud Wimbledoni seitsmekordne tšempion Pete Sampras ega kaheksakordne meister Roger Federer. Sampras võitis aastatel 1993–2000, kuid vahele jäi 1996. Federer kordas Borgi saavutust aastatel 2003–2007, ent kaotas järgmisel korral finaalis Nadalile.

Tõsi, päris vanal ajal (1881–1886) võitis William Renshaw kuus turniiri järjest, kuid tollal oli konkurents muidugi hõre.

Borgile kuulub ka Wimbledoni profiajastu parim võiduprotsent 92,7, mees on sel turniiril võitnud 51 ja kaotanud 4 mängu. Nii tema kui ka Federer on Wimbledonis võitnud 41 mängu järjest, sest mõlemad jõudsid viiekordsele võidule järgnenud aastal finaali (5 x 7 + 6 võitu).

Naistel toimus esimene Wimbledoni turniir aastal 1884. Ent igatahes on meestest parema tulemuse saavutanud Martina Navratilova, kes aastatel 1982–1987 võitis Wimbledonis kuus korda järjest. Kokku on Navratilova üheksakordne tšempion, talle järgnevad II maailmasõja eelse perioodi tippmängija Helen Wills-Moody kaheksa ning Steffi Graf ja Serena Williams seitsme tiitliga.

Miss Kontaveit ja Miss Kanepi

Wimbledoni traditsioonid on jäänud ja neid austatakse. Mängijail on kindlasti au, et Wimbledonis annab võidutrofee kätte kuningliku perekonna esindaja. Üks suurimaid traditsioone, mis on mujal täielikult kadunud, on üleni valge tenniseriietus.

1980ndate lõpul keeldus tollal veel noore mässajana tuntud pikajuukseline Andre Agassi Wimbledonis mängimast, sest ta pidas valge riietuse nõuet põhjendamatuks. Kuid mees taltus lõpuks ja saabus Wimbledoni 100% valges riietuses. Erinevaid värvielemente tohib särgil või pükstel olla, kuid valge peab domineerima. Tänutäheks leplikkuse eest kinkis Wimbledon 1992. aastal Agassile üllatusvõidu. Tennisist saavutas esimese slämmitiitli turniiril, mis talle mängustiili poolest tundus kõige ebasobivam.

Wimbledonis on traditsioon, et ei mängi mehed ja naised (men and women), vaid džentelmenid ja leedid – näiteks naiste üksikmängu nimetatakse ladie’s singles. Kuid Wimbledon kavatseb loobuda traditsioonist, et tennisiste nimetatakse soliidselt Miss Świątek või näiteks Mister Nadal. Kunagi läks tuntud tennise „paha poiss“ Ilie Năstase isegi kohtunikuga tülli, kui õigusemõistja ütles talle: „Năstase, korja pall üles.“ Rumeenlane vihastas: „Sa nimetad mind Mister Năstase!“ Aga näe, nüüd hakkab isegi brittidele tunduma, et sportlasi ei pea nõnda kutsuma.

Wimbledoni spordiennustuse statistikat ja võiduvõimalusi saad jälgida ning oma lemmikutele panustada OlyBeti spordiportaalis.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmänguga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!