800 ja 1500 meetri jooksu olümpiavõitja tunnistas ajalehele Sunday Mirror esimest korda avalikult, et on lesbi.

„On olnud palju tumedaid aegu, kus ma oleksin tahtnud karjuda, et ma olen gei, kuid ma ei suutnud,“ rääkis ta.

Holmes sai oma seksuaalsusest sotti 17-aastaselt Briti sõjaväes olles, kui kaassõdur teda vannitoas suudles.

„Sain sellest siis aru, sest see tundus hea. See tundus loomulikum ja mugavam,“ ütles Holmes, kes kartis, et ta visatakse sõjaväest välja, kui tema seksuaalne sättumus välja tuleb.

Armeega jäi Holmes seotuks veel järgnevaks kümneks aastaks ning seesama hirm on teda tänaseni tagasi hoidnud. „Olen kogu elu olnud veendunud, et kui ma tunnistan armees geiks olemist, ootavad mind pahandused,“ lisas ta.

„Kõik teadsid, et ma olen gei, aga sellest ei räägitud kunagi. Oli üks pubi, mille tagaosas oli tantsupõrand ja piljardilaud. Kõik, keda ma teadsime geid olevat, käisid selles kohas. Seal võisid sa olla sina ise, ja siis läksid sa tagasi kasarmusse.“

Kui Holmes oli 23-aastane, korraldas sõjaväepolitsei tema kasarmus reidi. Naine usub, et otsiti tõendeid, et homoseksuaalid paljastada ja vastutusele võtta.

„Nad tõmbasid su kapist kõik asjad välja, pöörasid voodid ja sahtlid pahupidi, lugesid kirju, püüdes meid tabada, et meid arreteerida, kohtu ette anda ja potentsiaalselt vangi saata,“ sõnas Holmes. „See on alandav – sa tunned, et sind ei austata, kuigi sa teenid oma riiki ja teed head tööd. Need hetked jäid mind piinama, sest ma ei tahtnud oma tööd kaotada. Ma armastasin seda, kuid tundsin, et seadus oli vale.“

Oma perele rääkis Holmes oma orientatsioonist 1997. aastal. „Nad ütlesid, et nad teadsid seda niigi. Kellelgi polnud sellega probleemi,“ ütles Holmes.

Suure saladuse varjamine viis Holmesi kohati vaimsesse auku. Kui ta armee asemel rohkem spordile keskenduma hakkas, mõistis ta, et seal on homoseksuaalsus sama suur tabu.

„Ma mõtlesin, et kui keegi sellest spordis ei räägi, kuidas ma siis järsku tunnistan, et ma gei olen? Ma ei saanud seda juba sellepärast teha, et ma oleksin sellega armee seadusi rikkunud,“ jätas Holmes.

2003. aasta kergejõustiku MM-i päevil tundis Holmes end nii täbarasti, et lõikus end vannitoas kääridega. „Lõikusin oma käsi ja jalgu, sest ma tundsin, et mul ei olnud enam enda üle kontrolli. Samal ajal sisendasin endale, et kui ma võidan kulla, saab kõik korda.“

Järgmisel päeval võitis Holmes hõbeda. Abi ei mõistnud Holmes endiselt kelleltki küsida. Selle asemel sõi naine antidepressante.

2005. aastal sai Holmes kuningannalt „daami“ ning 2018. aastal sõjaväelt aukoloneli tiitli – nende kahe aunimetuse pärast kartis Holmes veel rohkem kapist välja tulla. Murrang saabus naise mõttemaailma alles koroonaajal ja pärast järjekordset vaimset langust 2020. aastal, kui sõjaväe LGBTQ+ kogukonna juht kinnitas talle, et tal pole oma sõjaväe-aegsete lesbisuhete pärast vaja karta.

„Tundsin, et saan jälle hingata. Üks väike telefonikõne oleks mind säästnud 28-aastasest peavalust,“ ütles ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid