Venelaste vastukaja Euroliigast välja jäämisele: see lõpeb pärast võitu teisel väljal, siis hakatakse meid austama

Euroliiga otsus, et uuel hooajal Venemaa meeskondi mängima ei lubata, tekitas Venemaal tormilisi reaktsioone.

„See lõpeb pärast meie võitu teisel väljal, siis hakatakse meid austama. Praegu tehakse aga asju, mida ükski kohus ei tunnistaks, seetõttu, et neil on enamus,“ sõnas Venemaa koondise endine peatreener Sergei Jelevitš. „Kuniks me ei võida, jäädaksegi meiega nii käituma. CSKA on üks liiga asutajatest, seepärast on selline otsus arusaamatu.“

Neljapäeval pidasid Euroliiga asutajaklubid koosoleku, kus otsustati, et Venemaa klubid jäävad tuleval hooajal Euroopa tugevamast sarjast kõrvale. Venemaa meedia andmetel olid sellise otsuse poolt seitse klubi, vastu hääletasid vaid CSKA ka Tel Avivi Maccabi. Panathinaikos ja Milano jäid erapooletuks.

„Kaotasid kõik: Euroliiga, kes jäi Venemaa tippklubideta, meie, kes ei jäid Euroliiga mängudeta, fännid, mängijad… Aga see polnud üllatus. Mängime VTB Ühisliigat, aga varem või hiljem naaseme me Euroliigasse,“ nentis CSKA president Andrei Vatutin. „Tegemist oli puhtalt poliitilise otsusega. Enamus Euroliiga klubisid on veendunud, et nende valitsus ei luba Venemaa klubidega mängida.“

Venemaa meedia andmetel tähendab Euroliigas mängimise õiguseta jäämina CSKA-le üle kahe miljoni euro suurust kaotust.

Venemaa duumasaadiku Dmitri Svitševi hinnangul kaotab otsusest eelkõige Euroliiga ise. „Venemaa klubide osaluseta kustub huvi Euroliiga vastu ja võib-olla muutub ta lihtsalt mõttetuks,“ leidis ta. „Loomulikult on see ka meie mängijatele ja fännidele tõsine löök ja mõjutab ka meie meistrivõistluste taset. Rahvusvahelisi mänge ju pole. Kuid ei maksa näha selles ka mingit tragöödiat.“

VTB Ühisliiga president Sergei Kutšenko pidas otsust ootuspäraseks, kuid oli oma väljaütlemistes samuti kuraasikas. „Juba tänavu nägime Ühisliiga poolfinaalides ja finaalis seda, mille Euroliiga kaotas. Oleme valmis uueks hooajaks, aga nemad las kadestavad meid,“ rääkis ta.