Eesti korvpalliliidu liigade ja võistluste juhi Henri Ausmaa sõnul tuli huvi esmalt Ukraina alaliidu ja klubide poolt. Seejärel jõudis info Lätisse, vahendajaks oli Ukraina koondise lätlasest peatreener Ainars Bagatskis. Esmaspäeval toimunud Eesti-Läti liiga juhatuse koosolekul sai asjade seisust esialgse ülevaate ka Eesti osapool.

Protsess olevat alles lapsekingades. Ausmaa ütles, et isiklikult on ta Ukraina klubide liitumise poolt, aga otsuse teevad ikkagi klubid ja alaliitude juhatused. Neljapäeval ja reedel toimub Käärikul iga-aastane meistriliiga nõukogu väljasõiduistung, kus ideed klubide esindajatega arutatakse. Alaliidu juhatuse seisukoht saab selgeks ilmselt 15. juunil peetaval koosolekul, mitte varem.

“Alguses oli juttu ühest Ukraina klubist, aga esmaspäeval rääkisime kolmest. Vahepeal on läbi käinud ka suurem number, aga kolm paistab olevat reaalne,” rääkis Ausmaa.

Need peaksid olema BC Prometei, Kiievi Budivelnik ja Kiiev Basket. Enne Venemaa kallaletungi olid just nemad kohaliku meistriliiga esikolmikus.

Suurema hulga klubide kaasamine käiks Eesti-Läti liigale ilmselt üle jõu, sest mullu osales sarjas 14 klubi. Euroopa tippliigades on osalejate arv 16 kuni 18. See on ka viimane piir, sest eurosarjades osalevatel klubidel läheks kohtumiste arv liiga paljuks. Rohkem mänge tähendaks ühtlasi nii liigale kui ka klubidele suuremaid kulutusi.

Kas mõni Ukraina tiim hakkab mängima Eestis?

Ausmaa sõnul uurisid lätlased esmaspäeval, kas ühel või kahel Ukraina klubil oleks võimalik ajutine baas luua Eesti pinnal.

“See sõltub väga palju konkreetsest omavalitsusest ja saali võimekusest, sest kõrgliiga võistkonnad tahavad teha hommikuti ja õhtuti trenni. Me ei tea veel, kas leidub kohta, kus nad saaksid baseeruda,” lausus ta.

Läti meedia andmetel võivad Ukraina klubid hakata tegutsema näiteks Riias, aga seal on samad väljakutsed nagu Eestis.

Kevadel võisid Eesti-Läti liiga klubid palgata ühe ukrainlase, kes ei läinud välismängijana kirja. Seda võimalust kasutas Eesti tiimidest Tartu Ülikool Maks&Moorits. Tagamängija Oleksandr Kovliar osutus tõhusaks abiks ja Tartu tuli lõpuks Eesti meistrivõistlustel teisele kohale.

Esialgse plaani järgi oleks sama reegel kehtinud ka järgmisel hooajal, aga Ukraina klubide liitudes tuleb see punkt üle vaadata. Ukraina tiimide huvides oleks oma parimad pallurid enda juures hoida.