KOMMENTAAR | Nõmme Kalju spordidirektor Arbeiter on noorele ajakirjanikule vabanduse võlgu

Kümmekond aastat tagasi aitasin alustava jalgpalliajakirjanikuna hobi korras Tallinna Kalevi klubi – peamiselt seisnesid minu ülesanded mängude filmimises ja nendest hiljem klubi kodulehele ülevaadete kirjutamises, mis tähendas, et sain paaril hooajal klubi ja meeskonna tegemisi tavalise ajakirjanikutööga võrreldes pisut lähemalt jälgida. Nii mõnelgi korral tuli ette, et kohtumise järel klubihoonesse kaameraga sisenedes olin väga oodatud inimene – seda siis, kui treenerid ja klubi personal soovisid mõnda kahtlast olukorda kiirelt videost üle vaadata.

Mulle on nende videote vaatamisest teravalt meelde jäänud paar seika, kus sain noore kooliõpilasena esimest korda tunda, kuivõrd ühepoolselt ja subjektiivselt võivad klubi või meeskonnaga seotud mängijad jalgpallimängu olukordi hinnata. Iga kord, kui kohtunik oli teinud kaheldava otsuse või 50-50 olukorras andnud edu vastasmeeskonnale, oldi veendunud kohtunike kallutatuses ja erapoolikus viles. Seda isegi siis, kui sama mängu jooksul tehti tegelikult sama palju või rohkemgi otsuseid Kalevi kasuks – neid olukordi ei mäletanud enam keegi. Üritasin videoid vaadates mitmel puhul välja tuua, mida võis kohtunik antud olukorras näha või fikseerida, kuid minu selgitused läksid kurtidele kõrvadele – palju lihtsam ja mugavam oli uskuda ja arvata, et kohtunikud olid mängu lihtsalt „ära teinud“. Vastutuse sai endalt ja meeskonnalt sellega ju mugavalt ära veeretada.

Just seesama pime usk tuli mulle meelde, kui jälgisin aprilli keskel Nõmme Kalju ümber puhkenud järjekordset väikest skandaali, mille keskmes olid seekord Kalju endine mängija Mark Edur, teda intervjueerinud Soccernet.ee reporter Martti Kallas, Kalju spordidirektor Argo Arbeiter ja klubi president Kuno Tehva.

Kiire kokkuvõte neile, kes ei ole teemaga kursis. Edur tõi usutluses välja, et klubi käitus temaga eelmisel hooajal inetult – Kalju eelmine peatreener Sergei Frantsev usaldas teda kogu hooaja jooksul väljakule vaid 29 sekundiks ühe karikamängu alguses, ülejäänud hooajal ei käinud kroonilise kannavigastusega hädas olnud Edur esindusmeeskonna eest kordagi platsil, kuna peatreener olevat teda simulandiks pidanud. Hooaja lõpus, kui klubisse saabus spordidirektor Argo Arbeiter, olevat Arbeiter Edurile kinnitanud, et Frantsev jääb peatreeneriks, kuigi tegelikult oli selleks ajaks meeskonnal juba teada, et ees ootab treenerivahetus, lisaks üritas Arbeiter kolmeaastase lepinguga Edurit survestada klubist lahkuma, väites valelikult, nagu oleks klubil võimalik tema vigastuse tõttu leping lõpetada. Uue peatreeneri Eddie Cardoso tuleku järel märkis Arbeiter Edurile, et Cardoso ei näe teda oma plaanides.

Artiklis oli vastulauseks antud võimalus ka Arbeiterile, kes selgitas, et Eduriga vesteldes kinnitas ta Frantsevi jäämist seepärast, et venelasel oli sel hetkel klubiga kehtiv leping. Peale selle vihjas Arbeiter, et Edur oli tema meelest „leidnud kogu aeg mingisuguseid vigureid, miks mitte trennis osaleda“, ja temaga sooviti koostöö lõpetada.

Eduril oli õigus meedias häält tõsta

Pealtnäha oli see tüüpiline olukord, kus klubi soovib mängijast vabaneda ja muudab tema elu ebamugavaks, et pallur oleks nõus tähtajalise lepingu enneaegu lõpetama. Oleme sarnast käitumist näinud omajagu välismaal – meile on kindlasti kõige tuttavam näide Konstantin Vassiljeviga Poolas juhtunu, kus Gliwice Piasti plaanidest välja langenud kõrgepalgaline Vassiljev saadeti mudaliigasse trenni tegema, et Eesti koondislane oleks nõus lepingut varakult lõpetama. Kalju poolt vaadatuna on kõik ju mõnes mõttes arusaadav: kui ükskõik millistel põhjustel saadi aru, et Edur ei ole mees, kellega soovitakse koostööd jätkata, siis on loogiline, et otsiti võimalusi, kuidas koostöö endale võimalikult soodsalt lõpetada. Kui kokkuleppele ei oleks lõpuks jõutud, oleks Kalju pidanud ju Edurile tema lepingu järelejäänud kahe aasta tasu välja maksma.

Samuti on täiesti loogiline, et Eduril on sellises olukorras õigus meedias häält tõsta ja oma versioon asjade käigust esitada. Ühelt poolt selleks, et teised jalgpallurid saaksid tema loost õppida, teisalt ka selleks, et potentsiaalsetele tulevastele tööandjatele selgitada, et tema vähese mänguaja põhjused ei olnud ainult sportlikud.

Kogu lugu oleks ilmselt mõne päevaga vaibunud ja tasapisi unustatud, kui Arbeiter ei oleks järgmisel päeval kasutanud ETV2 otse-eetrit selleks, et esineda kummalise rünnakuga… artikli kirjutanud Martti Kallase vastu. „Mind väga hämmastab ja SOLVAB Soccerneti uuriva ajakirjaniku Martti Kallase süüdistus manipulatsioonist ja valetamisest,“ peegeldas Arbeiter oma teles tehtud avaldust ka isiklikul Facebooki seinal. „Eesti jalgpalli „tervis“ on viimasel ajal olnud piisavalt negatiivse tähelepanu all. Miks alaliidu omanduses oleva portaali uuriv ajakirjanik keerutab jalgpalli ümber lisanegatiivsust, kui teema on ette teada mõttetu. [---] Martti Kallas – kust kohast sa võtad endale õiguse nimetada mind valetajaks ja manipulaatoriks oma artikli pealkirjas avalikus ruumis?“

Hiljem võttis samal teemal sõna ka Kalju president Kuno Tehva, kes süüdistas Soccernet.ee kommentaariumis samuti portaali toimetust liigses negatiivsuses ning tõi mängu ka täpsustamata vandenõuteooria. „Väide, et te teete alati oma „tööd“, ei päde (me kõik teame, millist „tööd“ ja miks te tegelikult teete, ärge vabandage ja ärge hämage),“ põrutas Tehva. Konteksti järgi võib arvata, et Tehva hinnangul täidab jalgpalliliidu omanduses olev Soccernet.ee vutiliidu tellimustöid FC Flora konkurentide ja kriitikute halba valgusesse jätmise kohta. Või midagi sellist.

Arbeiter ja Tehva eksisid mitmes aspektis, jättes endast veidra mulje. Esiteks: kas Arbeiteri süüdistus Kallase vastu seisnes selles, et too julges Mark Eduriga… intervjuu teha? Mitte kordagi ei avaldanud ei Arbeiter ega Tehva nördimust Eduri pärast, vaid jätsid mulje, nagu oleks ajakirjanik Kallas esinenud Arbeiterit süüdistavate väidetega. Sugugi mitte – seda tegi ju Edur! Milleks siis 18aastase ajakirjaniku nimepidi väljatoomine ja süüdistamine? Argo Arbeiter võlgneb Martti Kallasele avaliku vabanduse. Soovitatavalt rahvusringhäälingu otse-eetris.

Kuidas töötab ajakirjandus?

Paistab, et Arbeiter ja Tehva on põhimõtteliselt valesti aru saanud sellest, kuidas töötab ajakirjandus. Ajakirjaniku ülesanne on toimuvat neutraalsest seisukohast kajastada. See tegelane, kelle ülesanne on Eesti jalgpalli mitte halba valgusesse jätta, võib olla Eesti Jalgpalli Liidu pressiesindaja, mitte jalgpalliportaali ajakirjanik. Isegi kui Eesti jalgpalliajakirjanik on Eesti jalgpalli arenemise ja hea maine poolt (ning ma ei ole veel kohanud Eesti vutiajakirjanikku, kelle puhul ei saa seda öelda), tuleb kajastada ka jalgpalli pahupoolt, selle asemel et negatiivne pool sujuvalt vaiba alla lükata. Selline „ajakirjandus“ võib hetkel toimida teisel pool Narva jõge, mitte vabas Eestis.

Kogu see suhtumine tuletaski mulle teravalt meelde seda, kuidas kalevlased omal ajal üht ja sama videopilti minuga võrreldes täiesti erinevalt nägid. Lihtsam on alati teisi süüdistada ja oma hädade juures sadat muud tonti näha kui ise peeglisse vaadata, vastutada ja tõdeda, et oleksime saanud paremini käituda.

Eesti kohtunikud eksivad, nagu ka igal pool mujal maailmas, aga mitte sihilikult ja üht meeskonda kirbule võttes. Eesti jalgpalliajakirjanikel võivad olla omad sümpaatiad ja antipaatiad, aga selle asemel et uskuda vandenõuteooriaid süsteemse kallutatuse kohta ja ennast igal sammul õigustada, tasub sügavalt sisse-välja hingata, olukorrast sammu võrra kaugemale astuda ja vajaduse korral kasvõi mõne neutraalse inimesega konsulteerida, mitte kaitsesse viskuda ja suvalises suunas tulistama hakata.

Muide: eksisteerib ka täiesti vastupidiseid seisukohti. Mind juhatati hiljuti ühe alternatiivmeedia videoni, kus end meediakriitikuteks nimetavad mehed jõudsid järeldusele, et Aivar Pohlaku tõuklemisskandaal ja sellele järgnenud ajakirjaniku kriitika oli 1) osa jalgpalliliidu võimuvõitlusest ja 2) liberaalide järjekordne valimatute vahenditega rünnak konservatiivide vastu. Millegipärast jäi tähelepanuta, et Pohlakut kritiseerinud ajakirjanik oli jalgpalliliidu omanduses oleva Soccernet.ee reporter Ott Järvela, kes näib ühe vandenõuteooria järgi olevat seega asunud ühele poolele, teise teooria järgi risti vastupidisele positsioonile. Mine ja võta siis kinni…