Riigikohus: spordivõistluse tulemusi ei saa kohtus vaidlustada
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et kohtus pole võimalik vaidlustada spordivõistluse tulemusi, küll aga saab nõuda kohtu kaudu kahjutasu näiteks juhul, kui võistlus jäetakse ära või reeglitele vastavat sportlast ei lubata võistlema.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas 24.–26. juulil 2020 Tallinnas Harku järvel toimunud ringrajapaatide Balti meistrivõistlusi, mille korraldas Tallinna Veemotoklubi (TVK).
Motospordiklubi Nord sportlased lõpetasid võistluse noorteklassi GT 15 arvestuses ajaliselt I ja II kohal. Seejärel korraldas TVK esikolmikusse jõudnud paatide tehnilise kontrolli ning leidis, et kahe edukama sportlase paadid ei vastanud rahvusvahelistele nõuetele ja diskvalifitseeris nad võistluselt.
Sportlased ja nende klubi vaidlustasid TVK otsuse Eesti Veemoto Liidu (EVL) juhatuses, kes jättis sportlaste võistluselt kõrvaldamise jõusse ja lisaks peatas nende võistluslitsentsid kuni 1. novembrini 2020.
Pärast seda esitasid klubi Nord ja sportlased kohtule hagi, et tühistada EVL-i juhatuse otsus ja kohustada TVK-d muutma võistlustulemusi, võttes aluseks esialgse paremusjärjestuse. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Sellise otsusega polnud aga nõus EVL ja TVK, kes pöördusid Riigikohtusse.
Litsentsi äravõtmine riivab intensiivselt sportlaste õigusi
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis selgitas kolmapäeval, 1. juunil avaldatud otsuses põhjalikumalt spordivõistluste korraldamisega kaasnevaid õiguslikke küsimusi.
Kolleegium leidis, et spordivõistlus, mille käigus selgitatakse välja võitja, on võlaõigusseaduse mõttes konkurss. Muu hulgas tähendab see, et võistluse tulemusi ei saa kohtus vaidlustada. Võistluse korraldaja või näiteks tema määratud kohtunik või žürii otsustab, kas sportlased järgisid kõiki reegleid ja teeb kindlaks ka lõpptulemuse.
Riigikohus rõhutas, et seadus piirab võistluste tulemuste vaidlustamist siiski ainult riiklikes tsiviilkohtutes ega välista spordiorganisatsioonide või korraldajate õigust lubada tulemuste vaidlustamist näiteks protesti esitamise kaudu. Spordiorganisatsioonid on spordiala reeglite kehtestamisel autonoomsed ja kohus saab hinnata üksnes seda, kas reeglid rikuvad seadustega kehtestatud ülimuslikke norme.
Hagejad tuginesid kohtus asjaolule, et neil oli TVK-ga lepinguline suhe. Riigikohtu hinnangul piirdub aga sportlase lepinguline suhe võistluse korraldajaga üldjuhul sellega, et sportlane saab võistlusel osaleda, kui ta täidab ettenähtud tingimused – näiteks maksab osalustasu. Spordivõistlus ise on sõltumata lepingu olemasolust oma olemuselt konkurss. Lepingu rikkumine on näiteks see, kui korraldaja jätab võistluse ära või ei luba reeglitele vastavat sportlast võistlema. Sel juhul on sportlasel õigus nõuda korraldajalt vajadusel kohtu kaudu kahju hüvitamist.
Samuti võib sportlane sõlmida lepingu võistluslitsentsi saamiseks. Praegusel juhul väljastas EVL sportlastele litsentsid, aga peatas need pärast sportlaste võistluselt kõrvaldamist. Kui litsents on võistlustel osalemise eelduseks, siis võib säärane otsus olla võrdsustatav võistluskeelu määramisega. Selline keeld riivab kolleegiumi hinnangul intensiivselt sportlase õigusi, mistõttu peab tal olema võimalik litsentsi tühistamist vaidlustada. Kui võistluskeeluga seotud vaidluste lahendamiseks pole sportlasega sõlmitud vahekohtukokkulepet, võib ta pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, esitades lepingu täitmise nõude.
Kokkuvõttes jättis Riigikohus sportlaste hagid TVK ja EVL-i vastu rahuldamata, kuid saatis Motospordiklubi Nord hagi EVL-i vastu ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Teise astme kohus peab nüüd otsustama, kas EVL rikkus sportlastelt litsentse ära võttes oma põhikirja.
