Gorami sõnul ütlesid arstid talle, et keemiaraviga võidaks ta endale kõigest 12 nädalat juurde.

"Ma võitlen, nagu pole veel kunagi varem võidelnud," lubas Goram Daily Recordi vahendusel.

Esimesi haigussümtomeid hakkas Goram täheldama umbes seitse nädalat tagasi. Tal oli raske süüa ja juua ning ta kahtlustas, et tal on kõrvetised. Kuna tal arstiga näost-näkku kohtumist kokku leppida ei õnnestunud, otsustas ta esialgu sümptomeid ignoreerida.

Valu muutus aga talumatuks ning jalgpallilegend pöördus uuesti haiglasse. "Ma arvasin, et mul on tõsine seedehärie. Tundus, nagu oleks söögitoru blokeeritud. Paari nädalaga läks see hullemaks ning siis ei käinud enam midagi läbi. Kõik, mis ma sõin või jõin, ei jõudnud poolde kõhtugi ning ma oksendasin kõik välja," rääkis ta.

"Ma ei saanud kaks nädalat arstiga näost näkku kokku ning selle aja peale olin ma täielikus agoonias."

Pärast esimest uuringut suunati Goram edasi järgmisse haiglasse, kuhu tal soovitati juba ka mõni lähedane pereliige kaasa võtta. "Siis hakkas mul häirekell tööle. Ma sain aru, et mul on vähk."

Neljanda astme söögitoruvähk. Kasvaja on oma kombitsad ajadnud juba maksa, paremasse kopsu, kolme selgroolülisse ja roietesse. Poja juuresviibimisel andiski arst Goramile teada, et tema seisund on ravimatu. Ilma keemiaravita võtvat vähk võimust kuue kuuga, ravi korral üheksaga.

Olles näinud, kuidas tema endine abikaasa Miriam eelmisel aastal vähiga võitles, otsutas Goram, et ilma keemiaravita oleks tema elukvaliteet viimastel kuudel parem.

Goram pidas Šotimaa koondises aastatel 1985-1998 43 kohtumist. Glasgow Rangersi väravat kaitses ta 184 mängus. 2001. aastal oli ta lühikest aega ka Manchester Unitedis laenul, võites viie Šotimaa meistriitli kõrvale ka Premier League'i. Šotimaa jalgpalliajakirjanikud ja mängijad valisid Gorami Šoti parimaks mägijaks 1992/1993 hooajal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid