VIASATI OLÜMPIABLOGI: Sotši ilm 18. veebruaril: kuhu pöördub?
Kui udu oli end Putini troopikamängudel soojuse kõrvale laotanud, ei saanud pühapäevast peale algset ajakava järgida. Murdmaa- ja mäesuusatamist ning kahevõistlust võib ju suurtes plusskraadides harrastada, aga udus on see sportlastele liialt ohtlik. Laskesuusatamine, mille ajakava kõigepealt vastu taevast lendas, võib ju ka vaatajate – õigemini, vaadata püüdjate – tervist kahjustada!
Õhtuseks postituseks oli seis selline.
Varem 18. veebruarile määratud alad toimuvad õigel päeval, kuid slalomistid alustavad poolteist tundi varem, Eesti aja järgi 7.30. Viasat Sport Baltic alustab 7.25.
Meeste 15 km laskesuusatamine jäi esmaspäevalgi ära ning algab 18. veebruaril kell 12.30. Viasat Sport Baltic alustab 12.25.
Meeste lumelauakross lükati 18. veebruarile, see algab 8.30.
Nagu öeldud, pole uued muudatused välistatud.
Areenile tuleb Triin Tobi, medalit veel ründamata
Suurslaalomis peaks olümpiadebüüdi tegema Triin Tobi, Soomes õppiv ja harjutav 18-aastane eestlanna. Kõrgeid tulemusi tal esialgu pole – näiteks tänavu lõpetas Tobi Soome juunioride meistrivõistlustel nii suurslaalomi, alpi kahevõistluse kui ka kiirlaskumise teises kümnes.
Favoriidiks võib pidada näiteks 30-aastast Tina Mazet, keda tuleb suurslaalomi juures tituleerida kui eelmise olümpia hõbedat, eksmaailmameistrit (2011), mulluse MM-i hõbedat, eelmise talve MK üldvõitjat (ta alustas MK-karjääri 15-aastaselt!). Sotšis on Sloveenia iludusel kiirlaskumise kuld juba käes.
Sotši head minekut on kulla ja hõbedaga näidanud sakslanna Maria Höfl-Riesch. Ülisuurslaalomi võitnud Anna Fenningeri (Austria) suurslaalomioskuste kohta võib öelda, et ta tuli eelmises MK-sarjas Maze järel teiseks.
Troonil oleva maailmameistrina pidi olümpianõlvale tõusma 24-aastane Prantsusmaa sportlane Tessa Worley. Ta oli alates 2008. aasta lõpust võitnud seitse MK-etappi ja võitis 15. detsembril 2013 Sankt Moritzis kaheksanda. Kaks päeva hiljem lõhkus ta Courcheveli rajal põlve ning arstid teatasid kohe, et olümpiahooaeg on tingimusteta lõppenud.
Vancouveris võitnud ja seejärel kaks suurslaalomi maailma karikat hankinud sakslanna Viktoria Rebensburg põdes hooaja hakul kopsupõletikku ja jõudis rajale hilja – aga jõudis.
MK-tabelit juhib rootslanna Jessica Lindell-Vicarby, 30-aastane nagu Mazegi. Ent kui Maze on ammuilma tipus, siis Lindell-Vicarby on selle talve komeet. Varasemast oli tal üks juhuslikuks jäänud ülisuurslaalomi etapivõit (2009), kahel olümpial ega MM-idel pole teda esikuuikus nähtud.
Vanessa Mae, olümpial Vanessa Vanakorn – viiuldaja suuskadel
Oma esimese olümpiastardi teeb viiulivirtuoos Vanessa Mae, olümpial Vanessa Vanakorn. Sündinud Singapuris ja olles Briti alam, saab ta tänu isa kodakondsusele esindada Taid. Juba nelja-aastasena suuskadele tõusnud, kolis ta aastate eest Šveitsi, Zermatti suusaparadiisi, et olümpiaunistust tõsiselt realiseerima hakata.
Sotši pääsemiseks tuli täita olümpianorm ning sellega sai Vanessa Vanakorn hakkama Ljubljana-lähedases Krvaveci suusakeskuses, tulles jaanuari keskel FIS-võistlusel 7. ja 8. kohale. Asjaolu, et ta mõlemal korral tundmatule võitjale kümne sekundiga kaotas, ei kiskunud tuju alla.
Õige mäesuusatajana on Vanessa end ka vigastanud. Nõlval püsib ta küll ettevaatlikuna, kuid viis talve tagasi murdis suusaliftist väljudes küünarnuki.
Kolm Eesti kahevõistlejat loodavad suurmäele
Kui ilm laseb, kombineerivad kahevõistlejad oma 18. veebruari etteaste suurest hüppemäest ja 10 km suusasõidust. Kristjan Ilves, Han Hendrik Piho ja Karl-August Tiirmaa loodavad siit suuremat edu, kui saavutati normaalmäega võistlusel (41., 43. ja 44. koht 46 sportlase hulgas). Nimelt tunnevad nad end õhus mugavamalt kui murdmaarajal ning lendude pikenemine peaks laskma plusse paremini välja mängida.
Kui Sotši eel nähti kaht võimsat favoriiti – need olid sakslane Eric Frenzel ja prantslane Jason Lamy Chappuis –, siis eelmisel nädalal tuli Frenzel olümpiavõitjaks vastaseid masendava ülekaaluga. Lamy Chappuis asus suusatama üksnes pooleminutilises kaotusseisus, kuid lõpetas enam kui kaks ja pool minutit hiljem 35. kohaga. Ju see polnud ta viimane sõna.
10 000 m uisutamine ja medalijagamist mõjutavad veidrused
Meeskiiruisutajate viimane, viies individuaalkuld jagatakse tavapäraselt maratonis ehk 10 000 meetris. Olümpia senise käigu põhjal peaks kõikide tiitlitega Sven Kramer väljaspool konkurentsi olema, aga meeste kiiruisutamise Suurt Slämmi hollandlased enam välja mängida ei saa. Poolaka Zbigniew Brodka 1500 m ülinapp võit polnud ju liiga üllatav, ent näitas siiski, et medalitahtjaid on rohkem, kui prognoosija üles lugeda jaksab.
Piirdugem siinkohalgi Krameri kaasmaalaste, 5000 m pronksimehe Jorrit Bergsma ja Torino maratonikulla Bob de Jongi ning belglase Bart Swingsi nimetamisega. Vist on küll viisakas esitleda ka Vancouveri olümpiavõitjat, Lõuna-Korea uisutajat Seung Hoon Leed – tehkem siis seda, ehkki pärast 5000 meetri 12. kohta ei tihka talle panustada.
Olümpiaajaloos, imelik küll, on just maratoniga kaasnenud veidrusi.
Esimestel mängudel, Chamonix´s 1924 oli Soome mehel Clas Thunbergil võimalus võita kõik distantsid peale 500 m, lisaks ajaloo ainus mitmevõistlus. Ta uisutas ühes paaris peamise vastase, trennikaaslase Julius Skutnabbiga. Lõpujoon lähenes ja Thunberg oli turvaliselt ees, kui Skutnabb talle meenutas: sõber, sa lubasid selle kulla ju mulle jätta! Thunberg tõmmanudki hoo maha ja leppinud hõbedaga.
Neli aastat hiljem Sankt Moritzis muutus ilm maratoni ajal järsult, õhk aina soojenes ja alanud vihm lõhkus jää. Medalid jäid jagamata, sest erakordselt soe ilm püsis mängude lõpuni.
Lake Placidis 1932 kasutati USA kombe kohaselt ühisstarti ning finaalis läks käiku passimistaktika. Kulla võttis 19.13,6-ga Irving Jaffee (USA), eelsõidus oli Alexander Hurd (Kanada) olümpiarekordi 17.56,2-ni viinud!
Innsbruckis 1964 uisutas maailmameister Jonny Nilsson (Rootsi) võistluse hakatuseks välja 15.50,1. Ilm soojenes, aga jää oli veel hea. Nilssoni kaasmaalase, Rahvusvahelise Uisutamisliidu asepresidendi Sven Låftmani eestvõttel lasti jääd hööveldada just enne seda, kui rajale läks Nilssoni peakonkurent, 5000 m võitja Knut Johannesen (Norra). Libisemine kadus, kuld oli Rootsi päralt.
Lake Placid 1980. Ameeriklane Eric Heiden oli võitnud neli distantsi, kuid piirdunud heal jääl jõudu säästes olümpiarekordite ja üldjuhul üsna napi eduga. Viimasel päeval, 10 000 meetris polnud end vaja säästa ning Heiden võttis viienda kulla ülekaalukalt ja senisest kuus sekundit parema maailmarekordiga!
Vancouver 2010. Sven Kramer oli kolme viimase aasta maailmameister nii mitmevõistluses kui ka 5000 ja 10 000 meetris. Lühema maa olümpiakuld tuli hõlpsasti ja ka pikemal sõitis Kramer konkurentidest tublisti kõrgemas tempos. Kuid treener Gerard Kemkers juhatas hoolealuse viimase kolmandiku eel kogemata valele rajale! Järgnes diskvalifitseerimine, kuld läks üle nelja sekundi aeglasemalt uisutanud Seung Hoon Leele. Too oli Lõuna-Korea lühirajauisutajate koondisest välja jäetud ja parema puudumisel pikale rajale õnne otsima tulnud.
Seni parimad hokimeeskonnad vaatavad teiste higistamist
Jäähokiturniiril pääsesid otse veerandfinaali alagrupivõitjad USA, Kanada ja Rootsi ning parim teiseks tulnu, Soome. Ülejäänud peavad täna kaheksandikfinaale.
Tabeli ühel poolel ootab Rootsi nüüd Sloveenia ja Austria duelli (10.00) võitjat. Soomele selgitavad vastase Venemaa ja Norra (14.30; Viasat Sport Baltic alustab umbes 14.40).
Teisel tabelipoolel ristavad hokikepid kunagi ühes kaevikus sõdinud tšehhid ja slovakid (19.00), kahest paremat ootab USA. Neljandas kaheksandikfinaalis (19.00), millest selgub Kanada järgmise päeva rivaal, tunnevad Šveits ja Läti teineteist hästi – mäletatavasti kohtusid nad C-alagrupi esimeses voorus ning šveitslased jäid peale kaheksa sekundit enne lõpusireeni visatud avaväravaga.
Muljet avaldavat kergust pole seni nähtud ühegi meeskonna tegutsemises.
Ainsana ei ole punkti loovutanud rootslased, kuid nad olid Šveitsiga püstihädas, võites hilise tabamusega 1:0. Seesama Šveits, kelle arvele jäi kolme mängu peale kaks väravat, tümitas ka Tšehhit 1:0! Šveitsile endale viskas ainsa värava viiendal olümpial mängiv 41-aastane rootslane Daniel Alfredsson.
Kanadalased said Soomest jagu lisaajal, ameeriklased venelastest samuti. Vancouveris neljandaks tulnud slovakid oskasid seni olümpiat vaid telerist näinud sloveenidele kaotada 1:3, ent jõudsid siis huilgava publiku silme all Venemaaga lisaajale.
USA jooksusprinterid olümpiabobides
Naised alustavad kahebobivõistlust ja sellegi eel võib ürikuid sirvida.
1920. aastal tuli Antverpenis olümpiavõitjaks poolraskekaalu poksija Eddie Eagan. Kaksteist aastat hiljem hüppas sama mees Lake Placidi poodiumile USA neljabobi liikmena. Eagan püsib tänaseni ainsa atleedina, kes on saanud kulla nii suvistel kui ka talvistel olümpiamängudel. (Või kui täpsem olla, siis on samaga toime tulnud rootslane Gillis Grafström, kes võitis iluuisutamise nii suve- kui talimängudel.)
Norralane Jacob Tullin Thams on jõudnud suusahüppajana kullani (1924) ja purjetajana hõbedani (1936), sakslanna Christa Rothenburger-Luding kiiruisutajana kahe kulla, hõbeda ja pronksini (1984-1992) ning jalgratturina hõbedani (1988, võidu võttis tema eest Erika Salumäe!), kanadalanna Clara Hughes jalgratturina kahe pronksini (mõlemad 1996) ning kiiruisutajana kulla, hõbeda ja kahe pronksini (2002-2010). Sellega on nii suvel kui talvel medaleid noppinute nimekiri suletud.
Ja nüüd otsad kokku tänapäevaga!
Sotšis on mitmekülgsetest sportlastest laineid löömas USA staadionisprinterid Lauryn Williams ja Lori „Lolo“ Jones, mõlemad kuuluvad „hoojooksjatena“ USA bobikoondisse.
Williams lõpetas 2004. aastal Ateenas 100 m jooksu hõbedaga, 4x100 meetris sai ankrunaise koha, kuid kaotas koos Marion Jonesiga finaalis teatepulga. Ta kogus MM-idel 2005 ja 2007 kolm sprindikulda. Pekingi olümpial teenis Williams taas koha 4x100 m ankruetapil ja kaotas taas pulga, sedapuhku poolfinaalis koos Torri Edwardsiga. Londonis 2012 vaatas Williams küll teatesprindi finaali pealt, ent pälvis tänu eeljooksus osalemisele lõpuks olümpiakulla.
Jones oli 2008. aastal Pekingis 100 m tõkkejooksu võitmas, kui takerdus viimasesse tõkkesse. 2008 ja 2010 tuli ta 60 m tõkkejooksus maailma sisemeistriks, Londonis 2010 oli tõketes neljas.
Bobisõitjana tuli Jones mullu võistkondlikuks maailmameistriks, Williamsil on esialgu ette näidata üks tänavuse MK-sarja esikoht. Williamsist võib saada Eddie Eagani vägiteo kordaja – kullavõitja nii suve- kui ka taliolümpial.
Võidujumalanna Nike peamised soosikud näivad siiski olevat kanadalannad Kaillie Humphries ja Heather Moyse. Põnevad kujud nemadki! Koos võideti Vancouveri olümpia, pärast Moyse põlvevigastust tuli piloot Humphries 2012. aastal maailmameistriks paaris Jennifer Ciochettiga, mullu Chelsea Valois´ga. Nüüd on vanad sõbratarid taas koos.
Kaillie Humphries (neiuna Simundson), kes on abielus omaaegse Briti olümpiabobisõitja Dan Humphriesiga, ei salli eriti oma looduslikku kehapinda. Et end kaunistada, on ta lasknud nahale tätoveerida bobikelgu, kuldmedali, vahtralehe ja veel palju tarvilikku. Ema-isa tattoo on juba paigas, järjekorras on õekesed (õnneks on neid vaid kaks).
35-aastane Moyse on kuulunud Kanada koondisse ka ragbis ja jalgrattasõidus.
Vigursuusatajad esmakordselt olümpiarennis
Lumelaudurid on olümpiarennis juba ammu askeldanud, nüüd jõudsid ka vigursuusatajad pärale. Meeste rennisõidu (halfpipe) esimene olümpiavõitja peaks selguma 18. veebruaril 2014 ja selleks võib osutuda näiteks 23-aastane ameeriklane David Wise. Ta on kahel eelmisel ja sellelgi talvel võitnud Aspenis X-mängud, mullu tuli maailmameistriks. MK-sarjas, mida juhib kanadalane Justin Dorey, on Wise tänavu vähe võistelnud, aga üks võit tal on.
Kui täna jõuab Sotši kanti lubatud vihm, tuleb rennisõitjatel ka vettehüpetega toime tulla!
