„Tänapäeva maailmas leiab aset seesama. Spordihuligaane, fašismimeelseid tsiklimehi ja lihtsalt rüüstajaid on igal pool. Aga ükskõik millises demokraatlikus riigis peetakse neid ühiskonna heidikuteks,“ kirjutab Latõnina ajalehes Novaja Gazeta. „Riikide presidendid ei tee neile visiite, ei taga neile tasuta transporti suurvõistlustele ning kui USA tsiklimeeste kolonn tahaks tuumapommitamiste aastapäeval korraldada retke Hiroshimast Nagasakisse loosungi all „Suutsime ühe korra, suudame ka praegu“, ei oleks Jaapani valitsuse keeldumine neid riiki lubamast peauudis teemal „jälle meid, vaeseid, solvati“.“

Venemaal on olukord Latõnina sõnul põhimõtteliselt teistsugune. Vastu on võetud sellised seadused ekstremismi vastu, et keelatud on igasugune kodanike organiseerumine.

„Meie „rahvuskaart“, see tähendab sisearmee, mis on loodud sõjaks oma rahva vastu, harjutab õppustel laiali ajama meelt avaldavaid pensionäre, kellele ei maksta pensioni, ja töölisi, kellele ei maksta palka. Iga katse organiseeruda, kas või veokijuhtide oma, kes protestivad „Platoni“ (teemaks - toim) vastu, lõpeb massilise äraostmise, hirmutamise ja otseste arreteerimistega,“ kirjutab Latõnina.

Selles olukorras on Latõnina sõnul naiivne küsida, kas koordineeritud välkpogrommid Marseille’s ja Lille’is on Vene fännide spontaanse organiseerumise tulemus.

Asi pole isegi selles, et vaatlejad märgivad ründajate kvalitatiivselt teist taset, osutab Latõnina: „Nad olid vägivallaks valmistunud. Nad olid lihtsalt teises kategoorias, mitte nagu tavaline Inglise huligaan, kes treenib õlle ja kartulikrõpsude peal,“ kurtis üks Inglismaa fänn.

Asi pole Latõnina sõnul ka selles, et ülevenemaalise fännide ühenduse (VOB) juht Aleksandr Šprõgin, keda on võimalik internetist kergesti leida hitlerlikuks tervituseks kätt tõstmas, lubas fännidele tasuta lennureise ja busse EM-finaalturniirile.

Asi on Latõnina hinnangul selles, et Kreml ei salli mingeid organisatsioone, seda enam vägivaldseid, kui ta neid kaudselt ei kontrolli. „Fännid kirjutavad üsna avalikult valikvõistlustest metsades ning nende välkkiirest, professionaalsest ja organiseeritud agressioonist on näha, et nad on läbinud hea kooli,“ kirjutab Latõnina.

„See, mis juhtus Prantsusmaal, on täiesti selge: Vene huligaanide hästi organiseeritud grupid peksid läbi Briti organiseerimata jalgpallikõdu. Teine küsimus päris selge ei ole: kui palju oli see rüüstajate eksport – erinevalt Donetski või Luganski rahvavabariigist – otseselt riigi sanktsioneeritud,“ kirjutab Latõnina.

„Võib-olla eelneb spontaansete Vene pogrommidega läbilöömine Marseille’s ja Lille’is samuti spontaansetele pogrommidele kuskil Tallinnas või Narvas,“ oletab Latõnina.

Teine variant on Latõnina arvates see, et Vene jalgpallihuligaane juhtinud inimestele antakse Kirurgi (Kremli-meelse motojõugu Ööhundid juht – toim) loorberid ja eesõigused. Latõnina sõnul pole raske märgata, et mehed, kes on treenitud korraldama spontaanseid kaklusi kohvikutes ja tänavatel, pole tegelikult treenitud peksma mitte Inglise fänne, vaid viiendat kolonni Venemaal.