Uus suuravastus aitab ellu viia Eesti geenivaramu projekti
Teadlased rõhutasid siiski, et esmaspäevane teade on alles avastuste algus, mitte lõpp. Nüüd, kus 97 protsenti inimese DNA-ahelast on üles kirjutatud, tuleb alles õppida kirjapandud tähejada dešifreerima ning saadud infot rakendama.
Geenimustand on mitme anonüümse inimese DNA-ahelate kogum ning peaks kujutama üldist geneetilist koodi. Et avastada haigusi, mõista, miks inimesed on pikad, paksud, blondid või pruunisilmsed, tuleb hakata otsima erinevusi konkreetsete inimeste DNA-ahelates.
Inimese geenikood koosneb kolmest miljardit tähest, täielikku DNA-ahelat sisaldab igaüks inimkeha umbes 100 triljonist rakust. DNA-"tähestik" sisaldab nelja tähte - A, C, G ja T, mille kombinatsioonid on kõikide organismide ehituse aluseks.
Nimetatud neljast tähest koostatud kolmetähelised kombinatsioonid tähistavad erinevaid aminohappeid, mida on kokku 20. Aminohapete kombineerimisel tekivad omakorda valgud, näiteks keratiin juustes või hemoglobiin veres.
Eri inimeste DNA-ahel erineb vaid 0,2 protsendi ulatuses. Ahela teatud lõigud moodustavad geenid, millest suurem osa on identifitseerimata - seni on DNA-ahelast geenidena identifitseeritud vaid umbes kolm protsenti.
Inimesel arvatakse kokku olevat 60.000-100.000 geeni. Uuringud on muu hulgas näidanud, et inimese ja šimpansi geeniahel on 98 protsendi ulatuses identne.
Eesti geenivaramu projekti ühe algataja, Tartu ülikooli biotehnoloogia professori Andres Metspalu sõnul annab inimese genoomi primaarstruktuuri ehk nukleotiidide (A, C, G ja T) järjestuse määramine kõigile maailma genoomiteadlastele võimaluse identifitseerida uusi geene ja määrata nende funktsioone.
Järgmiseks sammuks on leida genoomist need erinevused geenide primaarstruktuuri ehk nukleotiidide tasemel, mille tõttu inimesed on erinevad nii oma võimetelt kui ka riski poolest haigestuda.
"Eesti Geenivaramu projekt saab maailmas olla edukas vaid siis, kui tegutseme kiiremini ja paremini kui konkurendid," teatas Metspalu BNS-ile.
Käesoleval aastal alustatud Eesti geenivaramu projekti eesmärgiks on luua maailmas esmakordselt riigi elanikkonda hõlmav tervisliku seisundi ja geeniandmete kogu, mis võimaldaks senisest täpsemalt ja efektiivsemalt diagnoosida haigusi, määrata haigestumise riske ning tõhustada ravi. Projekt loob eeldused igale inimesele saada tulevikus efektiivsemat arstiabi, tõstab Eesti teaduslikku potentsiaali ja soodustab riigi majanduslikku arengut.
Eesti geenikeskus asutati mullu jaanuaris Tartus.
Sihtasutuse eesmärkideks on aidata kaasa rahvastiku tervisliku seisundi perioodilisele hindamisele ja uurida geneetilist ning keskkonna mõju elanikkonna tervisele, luues selleks ulatusliku koeproovide kogu. Sihtasutuse ülesandeks on toetada geeniuuringute, biotehnoloogia ja DNA diagnostika alast teadus- ja arendustegevust, sealhulgas töötada välja metoodika ja preparaadid vähkkasvajate diagnostikaks ning raviks.
