Holger Peeli näpunäidete järgi spordimeheks saanud Leemeti karjääris on viimastel aastatel olnud ilmselt rohkemgi tõkkeid ees kui Rasmus Mägil 400 meetri distantsil, ent 2015. aasta on lõpuks ka tema sportlaskarjääri mažoorsed noodid tagasi toonud.

Rekordvõistlusest

Leemetile tõid Starkville'is toimunud USA üliõpilasliiga kagukonverentsi meistrivõistlustel 7372 punkti, EM-normi ja kolmanda koha järgnevad tulemused: 10,94; 6.90; 13.69; 1.85; 49,36; 15,14; 36.00; 4.40; 56.91; 4.45,56. Lisaks kogusummale sündis rekord vaid kahel üksikalal, mis tõestab, et heale võistlusele vaatamata on tulemuses veel palju arenguruumi. Tasub märkida, et kuigi kodusele U23 EM-ile pääseb kolm kümnevõistlejat ning Leemet asubki Janek Õiglase ja Taavi Tšernjavski järel hetkel kolmandal kohal, siis tema positsioon pole veel sugugi kindel. Nimelt plaanivad EM-normi lähiajal täita ka Kristjan Rosenberg ja Rauno Liitmäe.

Isiklik rekord, nurida ei saa. Avapäeva aladest oli kõrgus ainsana tõeliselt kehva. Ületasin 1.85 kergelt, kuid 1.88 peal kadus hoojooksurütm täiesti ära, hakkasin veidi pabistama ja üle sellest ei saanudki. Arvan, et 4000 punkti avapäeval koguda on selleks hooajaks täiesti reaalne eesmärk, sest kõrgushüppega läks kaduma umbes 100 punkti (avapäeval kogus Leemet 3887 punkti).

Tõkkejooks oli tehniliselt väga kehva, ometi püstitasin isikliku rekordi. Teeme praegu ka kõvasti tööd selle nimel, et tõke korda saada. Kettaheites ebaõnnestusid kaks esimest katset ning kolmandal sain närveerides kirja 36 meetrit, mis pole kindlasti mu lagi. Teivashüpe katkestati äikesetormi kartuses kaheks tunniks just enne minu kolmandat katset kõrgusel 4.50. Allesjäänud katsel kõrgust ületada ei õnnestunud. Üllatus oli odavise, kus 56.91 näitas, et olen mullusest küünarnukivigastusest lõplikult lahti saanud ning võin ilma valuta visata. 1500 meetris on 4.45 minu kohta enam-vähem.

Kokkuvõttes asetas 7372 punkti mind NCAA listis 18. kohale. USA üliõpilasmeistrivõistlustele pääsevad hooaja 24 paremat, seega lootus juuni keskel Eugene'is riigi parematega võistelda püsib. Ühtlasi tahaksin seal juba sellise võistluse kokku panna, millest piisaks U23 EM-ile pääsemiseks.

Üheksa katkestamist ja kauaoodatud läbimurre

Leemet õppis ja treenis mullu New Orleansi ülikoolis koos Karl Robert Saluriga, kuid sealse mitmevõistluse treeneriga eestlastel koostöö ei klappinud ning teiseks aastaks sinna ei jäädud. Salurist sai Maicel Uibo treeningkaaslane Georgia ülikoolis, Leemet jäi pooleks aastaks aga ripakile, kuni lõpuks tänavu jaanuaris South Carolina ülikooliga liitus.

See aasta on ikka väga hästi läinud. Pärast juunioride MM-i ja ajateenistust 2012. aastal olin täielikus augus. Katkestasin üheksa mitmevõistlust järjest - põhjusteks vigastused, ebaõnn ja nullid. Pärast üheksandat katkestamist mõtlesin isegi loobumisest, kuid siis võtsin ennast kokku ja tegin (2014) sügisese ettevalmistuse Huko Linnase grupis. Selle aasta jaanuaris tulin USA-sse ning kuna sel ajal hakkas siin sisehooaeg, hüppasin kohe võistluskarussellile. Seni pole ma ootusi petnud - talvel olin 7-võistluses konverentsi meistrivõistlustel neljas 5459 punktiga ja nüüd 10-võistluses 7372 punktiga konverentsi kolmas.

Kui aprillikuine 7291 punkti kõrvale jätta, pärinesid mu varasemad rekordid just 2012. aastast, kui kogusin juunioride vahenditega vastavalt 5206 ja 7173 punkti. South Carolinas on treeneritega õnneks väga hea klapp ja siiamaani on kõik hästi sujunud. Olen neile ülimalt tänulik, et nad mind enda tiimi võtsid ja minusse uskusid. Tean, et palju tööd on veel ees.

Maicel Uibost

Starkville'is toimunud konverentsi meistrivõistlustel võistles Leemet koos meie praeguse parima kümnevõistleja Maicel Uiboga, kes kogus 8326 punkti ja püsis sellega kuni eile lõppenud Götzise mitmevõistluseni maailma hooaja edetabelis esimesel kohal.

Maiceli puhul ei üllata mind enam ammu miski. Ta suudab üldiselt kõikidel aladel enam-vähem oma ära teha. Samas nii palju, kui mina oma silmaga nägin, on tal varu veel igal alal. Kui midagi esile tuua, siis ilmselgelt kõrgushüpe, kus 2.18 ületamine oli tõeline õnnestumine ja ideaalilähedane sooritus.

Maiceli tehnika-tunnetus on märkimisväärne, eriti hüppealadel. Kõige rohkem on mul temalt õppida iseloomu. Ta on psühholoogiliselt väga tugev ning võistluse ajal suudab väga hästi oma mõtteid ja emotsioone kontrollida. 

Oleme Maiceliga juba väiksest peale koos võistelnud ja teineteist toetanud. Koos võisteldes üritame neid kahte pikka päeva natukenegi lõbusamaks teha. Näiteks vahel veame millegi tühise peale kihla - kumb jookseb kiiremini või hüppab kaugemale. Tema tulemused motiveerivad mind ja ta on alati mulle nõu andma. Omavahel suhtleme võistlustel muidugi eesti keeles, kuigi kaasvõistlejaid on see mitmeid kordi segadusse ajanud, sest tihti ei teata, kust me pärit oleme.