"Mu esimene treener oli Peeter Kallas (kunagine Urmet Uusoru juhendaja), kelle juures käisin esimesest viienda klassini. Tema trennides tegime palju muudki kui kergejõustikut. Tõsisemaks läks sportimine viiendas klassis, kui siirdusin Kaja Ladva trenni. Siis hakkasid tekkima ka selgemad eesmärgid ja sihid," meenutab põline läänemaalane. Kuigi esialgu tegi Koha kõiki alasid, ka mitmevõistlust (võitis 2008. aastal omaealiste seas Leksi 7-võistluse!), siis põhikooli lõpuaastatel hakkas ta üha rohkem heidetele ja tõugetele keskenduma. "Teivashüppes pole kolm meetrit veel mingi tulemus, aga mul tuli juba sellegagi kõrgusekartus peale," naerab loo peategelane nüüd.
Silmapaistvate tulemuste puudumisele vaatamata jäi ta lõpuks silma Audentese spordigümnaasiumis heitjaid ja tõukajaid treenivale Ants Kiisale.
Audentese aastad
Treener Ants Kiisa: "Karl jäi silma ühel võistlusel, kui ta oli veel 15-aastane. Tähelepanu äratas tema tõukeliigutus. Läksin ta treeneri juurde ja uurisin tausta, selgus, et tegu on tõsise kutiga ja võiks proovida. Kui ta järgmisel sügisel Audentesesse üheksandasse klassi tuli, polnud ta veel keegi - tõukas 5-kilost kuuli 11 meetrit."
"Audentesesse õppima ja treenima tulemine oli olnud mul pikemat aega eesmärgiks," tunnistab Koha. "Mäletan, kuidas Ants ütles mulle, et kui testid ja vestluse läbin, võtab tema mu vastu." Muide, õppimisega pole Karlil kunagi suuri raskusi olnud - sel kevadel lõpetab ta keskkooli ja tunnistusele peaks tulema vaid neljad ja viied.
Esimestel Audentese aastatel jäi Koha veel selgelt alla oma treeningkaaslasele Ats Kiisale. "Oma esimesele Eesti meistrivõistluste medalile olin lähedal 2011. aasta suvel A-klassi eestikatel, kus ma jäin vaid 3 sentimeetri kaugusele (praegusest mitmevõistlejast) Janek Õiglasest, kes sai pronksi."
Ent juba pool aastat hiljem sai Koha lõpuks kätte ka oma esimese meistrivõistluste medali, ja kohe kuldse. Edaspidi polegi talle omaealiste seas vastast leidunud.
Ants Kiisa: "Karl on sportlasena kahtlemata andekas. Audenteses on tema areng olnud ülisuur, pea kümme meetrit. Vaid Taavi Peetre on olnud viimaste aegade meestest veelgi kiirema arenguga. Inimesena on Karl tõsine ja rahulik."
Seda, et ka pärast täismeheikka jõudmist on tegelikult täitsa mõnusa jutu ja olemisega Koha areng kenasti jätkunud, näitab ilmekalt tänavune sisehooaeg. Oma isiklikule tippmargile õnnestus tal lisada pea meeter (81 cm) - uued rekordnumbrid on 17.78. Eesti täiskasvanute meisrtrivõistlustel andis see tulemus Kristo Galeta järel teise koha. Absoluutklassis oli hõbe muide alles Koha teine medal suvise pronksi kõrval.