Eestis on kõigile tuberkuloosihaigetele tagatud tasuta ravi, riiklik tuberkuloositõrje programm alustas tegevust 1998. aastal ning koos sellega käivitusid ka esimesed otseselt kontrollitava ravi katseprojektid.

Alates 2000. aastast kasutatakse kõigis Eesti maakondades tuberkuloosi raviks otseselt kontrollitava ravi meetodit, mis on kõige efektiivsemaks tunnistatud tuberkuloosi ravimise viis maailmas, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Otseselt kontrollitav ravi tähendab, et tuberkuloosi põdev patsient võtab oma igapäevased ravimid meditsiinitöötajate silme all.

Möödunud aastal diagnoositi Eestis 522 tuberkuloosijuhtu, mis on 38,2 haigusjuhtu 100.000 elaniku kohta.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ain Aaviksoo sõnul näitavad kahe viimase aasta tulemused, et riikliku koordineeritud tegevusega on võimalik tuberkuloosi levik kontrolli alla saada. Aaviksoo lisas, et tuberkuloosi üle täieliku kontrolli saavutamiseks peab praeguseks edukalt käivitunud süsteemne tegevus jätkuma.

Tuberkuloosi levik on väga tihedalt seotud HI-viiruse levikuga, HIV-positiivsel inimesel on 30 korda suurem tõenäosus tuberkuloosi haigestuda kui tavainimesel. Riiklik tuberkuloositõrje süsteem loob eeldused, et vältida taas suurenevat tuberkuloosi nakatumist HIV-positiivsete inimeste arvu suurenedes.

1993. aastal tegi Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avalduse, et tuberkuloosi haigestumine on muutunud kõiki inimesi ähvardavaks ohuks. WHO andmetel muutub igas sekundis üks inimene maailmas tuberkuloosikepikeste kandjaks. Selle haiguse tõttu sureb maailmas kaks miljonit inimest aastas.