Pelgasin alguses kõige enam seda, et ma ei suuda hommikul süüa ning et jõusaal on nii pagana igav koht, et tüdinen seal liigutamisest peagi. Lisaks kartsin, et selg ei pea vastu.

Nüüd aga arvan ma, et hommikul söömine on igati hea ning jõusaalis enda rekordite ületamine teeb sellest väga vahva harrastuse. Selg andis tunda korraks, kuid täna on see väga heas seisus.

Sel nädalal selgub, millised on minu kuuajalise rassimise numbrilised tulemused. Eelmist vahekokkuvõtet saad lugeda siit. Lisaks saan ma Reval Spordi treenerilt Siim Kelnerilt uue treeningkava, varasemast raskema.

Siin aga mõned tähelepanekud trennielust:

Jõusaali kardiosaal on vahva koht. Siin saalis algab ja lõpeb minu trenn. Kuna ma ei ole jooksusõber, siis on minu vahendiks siin velotrenažöör. Istud, väntad ja vaatad telekat. On aga neidki, kes muid asju õiendavad. Näiteks mp3 mängijast või telefonist muusikat kuulavad, internetis surfavad või ajakirja loevad. Üks meesterahvas lausa õppis midagi, endal jalad pedaale tallamas. Jooksulindil paljusid asju teha ei saa, pead leppima vaid teleka ning muusikaga. Igatahes on tegemist väga mõnusa ruumiga. Inimesed oskavad end treenides mugavalt tunda. Kui tagumik kangeks ei jääks ja loodus vahel ei kutsuks, siis võiks seal päris pikalt vändata ja näiteks kõik Delfi uudised läbi lugeda.

Jõusaal ei olegi nii täis. Arvasin alguses, et iga masina juures on järjekord, kuid kogu see rahvamass jaguneb kenasti saali peale ära. Harva juhtub, et pead kellegi järgi ootama või talt küsima, et kas võiksime seeriaid korda-mööda teha. Igaüks ajab siin oma rida, paljudel paberitükk näpus, kus peal treeningkava.

Ei maksa jõusaalihuntidega kaasa minna. Igal ühel on oma jõukohane koormus, mis ajaga ning väikeste sammude haaval üha kasvab. Ei tasu end petta ja liiga jõhkraid koormusi peale panna, see rikub niisama tuju. Pealegi ei too see loodetud kasu. Seda teemat kajastasin sellest postituses.

Ära pelga koormust juurde panna. Samas aeg-ajalt proovi, kas oled suuteline tegema juba kraad suuremate raskustega harjutust. Hiljuti oli ühe masina juures väike järjekord, palusin, et kas tohin ka vahepeal oma seeriaid teha. Lubati. Nii suurt raskust ei olnud ma selle masina peal varem teinud, aga proovisin siiski ning sain hakkama. Nagu treener ütles, lõpus peab toimuma pingutus, peab olema raske. Nii oli, aga tehnika jäi kenasti paika. Tasub proovida, aga kui ei suuda siis ei suuda.

Alanud nädal on huvitav. Saan uued harjutused ning mõõdame uuesti minu rasvaprotsenti, kaalu ja muid näitajaid. Kõigest sellest kirjutan juba peagi. Lisaks olen veel võlgu eelmises postituses lubatu. Tasun sellegi varsti.

Jääge lainele...