Kommentaariumis ja e-kirja teel on küsitud, et kuidas ma siis tervislikult toitun. Esiteks ütlen kohe, et nälga ma tundud ei ole ning juurikadieeti ma ka pidama ei pea. Täpne toitumiskava on individuaalne ning ei ole eetiline treeneri poolt loodut täies mahus jagada. Küll aga saan ma anda ülevaate enam-vähem sellest, mida ma sööma pean.

Hommikusöök, minu vana vaenlane

Ma olen õhtune ja öine inimene, mida muuta on võimatu. Ma olen kaua üleval ja hommikul ärkamise vahetaks hea meelega lõuna ajal üles tõusmise vastu. Äratuskell, va sinder, äratab mind aga üles. Töökohustused muidugi ka. Tass kohvi lööb pea selgeks ja päev võib alata. Süüa aga ei soovinud ma varem eriti midagi, ei olnud lihtsalt isu. Võileib või saiake oli maksimum.

Personaaltreener Siim Kelner ütles esimese asjana, et nii see jätkuda ei saa. Päeva peab alustama korraliku söögiga, mis annab kaua energiat ehk teisisõnu ei ole kiiresti seeditav. Nii veedangi nüüd oma hommikud peamiselt pudru ja müsli seltsis, juurde haukan singileiba ja puuvilja. Olen juba ära harjunud, ärkan lihtsalt tavapärasest veidi varem, et keha üles ärkaks, siis juba tuleb söögiisu ka.

Kaks päevast toidukorda

Trennipäeval söön päevas kaks korda - kell 12 ja kella 16 ajal. Ajakirjaniku töö ei võimalda küll toidukordi täpselt ajastada, kuid püüan seda liini siiski hoida. Kui tavaliselt söön lõunaks suurema portsu, siis neil päevadel söön selle lihtsalt kahes osas. Nii ei tunne ma trenni jõudes, et kõht oleks tühi. Trennist vabal päeval söön siiski ühe toidukorra. Varasemaga võrreldes vähem ja tervislikult muidugi.

Õhtud on erinevad

Trennipäeva õhtul on ette nähtud trennijärgne söögikord. See tähendab siis kuskil 21-22.00 ajal. Kodujuust ja midagi värsket ning lisaks näiteks pähkleid. Treeningutest vabal päeval söön ma 18-19.00 ajal normaalse koguse. Muidugi mitte kiirtoitu.

Päeva jooksul ning toidu juurde joon vett, seda peaks päevas tarbima vähemalt 2 liitrit. Samas läheb selle alla ka näiteks tee või hommikune kohv. Ja pealegi, veel pole häda midagi. Kui ainult meelde tuleks rüübata.

Toitumise juures on niisiis oluline see, et kogused ei oleks suured ning toit ise oleks tervislik. See ei tähenda sugugi, et ei tohi süüa näiteks kartulit ja liha. Vabalt võib.

Siim Kelneri sõnul ongi maailmas olemas erinevaid koolkondi ja teadusuuringuid tehakse ka igasuguseid. Üks veidram, mida ta kuulnud on kõlab nii: söö terve päevane toidukogus keset päeva nelja tunni sees. Hommikul 0, õhtul 0. 

Mina võin küll öelda, et hommikune kõvem toidukord annab päeva esimesse poolde parema enesetunde kaasa. On ju teada ka see, et tühja kõhu peale kohvi joomine pole hea. Tõsi see on, olen nüüd seda omal nahal kogenud.

Reval Spordist koju jalutades jääb teele kaks kiirsöögikohta (need kaks, mis Eestis esindatud on) ja sealt tulev lõhn (mõnele hais) on päris kutsuv. See on hea test - ma ei astu sisse ja ei telli suurt einet, isegi mitte burgerikribalat.

Hoolitsege oma tervise eest!