Pärast seda suutis Horvaatia järjest rohkem oma tahtmist peale suruda ning mängu domineerida, tšehhid vastasid paari hea kontrarünnakuga. Väga palju duelle oli, iga meetri pärast võideldi. Oli näha, et Horvaatia proovis esimesed 20 minutit lühikese sööduga, siis otsiti pikemaga Mario Mandžukicit, aga see ei toiminud. Pärast seda üritati läbi äärte ning mindi lühikese söödu peale tagasi ning taheti leida Luka Modricit.

Mingil hetkel läks Horvaatia surve juba väga tugevaks. Oli näha, et värav on õhus, aga seejärel sai Tšehhi mängu tagasi, Horvaatia esimene surve kadus ära. Järsku põmm! Tšehhi tegi valesöödu ja Ivan Perišic näitas, kuidas väravaid lüüakse. Petr Cechil polnud mingit võimalust see pall välja tuua. Horvaadid said sellest kõvasti indu ja nautisid mängu edasi.

Teine poolaeg algas taas võitluslikult, 15 minutit käis kõva andmine ja siis kaotasid tšehhid taas palli ja Rakitic lõi barcelonaliku värava. Väga tasemel sooritus. Pärast seda võeti Modric välja – arvati vist, et mäng on juba tehtud. Modric on aga nende näitejuht, ta mängib lustiga, ta on heas vormis, ta tekitab ebastandardseid olukordi. Ta on Horvaatia aju ning ilma temata oli mäng natukene halvatud. Mandžukicil oli seejärel paar head võimalust, kuid ta raiskas mõlemad. Tal oli kuidagi must päev, Torino Juventuses lööb ta selliseid palle pimesi võrku.

Tšehhide avavärava puhul andis hea söödu seni varjus olnud vanameister Tomaš Rosicky ning härrasmees Milan Škoda lõi peaga ära! Horvaatia väravavaht jäi justkui magama ning ärkas siis, kui pall juba võrgus oli. Ta oleks võinud paremini positsiooni valida. Pärast seda sekkusid horvaatide fännid tulevärgiga, mistõttu kaotas Horvaatia oma mängurütmi. Kaitsja tegi üsna rumala eksimuse ja tuli penalti ning värav. Kohtumise viimased minutid olid Horvaatiale ikka täielik šokk.

Ma siiski arvan, et Horvaatia vääris võitu, aga peale Modrici lahkumist nende mäng lagunes. Kohtumise stsenaarium oli pealtvaatajatele aga senise turniiri üks vingemaid! Hea õpetus Horvaatiale, et alati tuleb lõpuni mängida.