Ta lisas, et möödunud aasta oktoobrist likvideeriti Tartu vanalinna spordikool ja Tartu jalgpallikool ning nende koolide reorganiseerimisel klubideks pole suuri probleeme tekkinud.
Spordiharrastajate hulk on tõusnud ning majandamine on muutunud efektiivsemaks, märkis pressiesindaja.
Tema sõnul tõid volikogu keskfraktsiooni esindajad oma sõnavõttudes toodi esile ka peamised probleemid, miks spordikoolide likvideerimine tekitab paljudes tartlastes vastuseisu.
Rõhutati, et koolide tegevuse lõpetamine peab olema väga hoolikalt ettevalmistatud, seni pole aga volikogu veel tutvunud näiteks linna ja klubide vahel toetuse eraldamiseks sõlmitava lepingu näidisega, märkis pressiesindaja.
Ta lisas, et keskfraktsiooni kuuluv Tõnu Kauba tegi ka ettepaneku otsuse langetamine edasi lükata, kuid see ei leidnud volikogu toetust.
Lõppsõnas rõhutas abilinnapea Hannes Astok, et linnavalitsus ei saa anda küll garantiid, et klubide moodustamise protsess kulgeb kõigi jaoks valutult, kuid kokkuvõttes teenib see otsus siiski spordi huve, lausus pressiesindaja.
Praegu õpib kahes likvideeritavas spordikoolis ligi tuhat last. Tänavuses linnaeelarves on noortespordi edendamiseks eraldatud ligi üheksa miljonit krooni, kokku on spordile ja spordiürituse korraldamisele Tartu linnakassast eraldatud üle 11 miljoni krooni.
Pühapäeva hommikul lasi end oma töökabinetis maha Tartu spordikooli direktor Gustav Pärn (63), keda linnavalitsus oli kahtlustanud linna raha raiskamises.
Eelmisel nädalal tekkis linnavalitsusel kahtlus, et Pärn on raisanud 120.000 krooni Turu tänava lagunevasse spordikooli sauna ja puhkeruumi ehitamisele. Pärn põhjendas saunaehitust tol korral asjaoluga, et selle raha eest poleks kool saanud ehitada midagi muud kui pisikese sauna ja mõne ruutmeetri suuruse puhketoa.
