Suhkruhaigus läheb kalliks maksma

Eestis on umbes 40.000 diabeetikut, kes peavad suurema osa insuliinisüstaldest ja veresuhkru mõõtmise testribadest ise kinni maksma, mis teeb ühe haige kohta ligi 10.000 krooni.

Eesti suhkruhaiged saavad aastas tasuta 250 testriba oma veresuhkru mõõtmiseks, kuid neid kulub 1500, mistõttu maksab haige ainuüksi testribade eest aastas ligi 10.000 krooni. Soome diabeetikud saavad nädalas tasuta 25 testriba, ütles ETAle Eesti Diabeediliidu tegevdirektor Ulvi Tammer.

Soomes on suhkruhaigetele hädavajalikud insuliinisüstid täiesti tasuta, Eestis maksab haigekassa küll insuliini maksumuse, kuid süstlad ja nõelad tuleb haigel ise osta, lisas ta.

Veresuhkru mõõtmise vahendeid vajab diabeetik selleks, et teaks insuliini annustada. Elutegevuseks vajaliku hormooni insuliini süstides võib suhkruhaige elada täiesti normaalse inimese elu, kui suudab hoida haiguse kontrolli all.

Suhkruhaigus jaguneb insuliinsõltuvaks või mitteinsuliinsõltuvaks diabeediks. Esimesse haigestutakse tavaliselt lapse- või noorukieas, pärast seda peab haige elu lõpuni saama pidevalt 4-7 insuliinisüsti päevas.

Mitteinsuliinsõltuva diabeedi puhul on sõltuvalt haiguse tüübist ja raskusest ka erinevad ravivõimalused. Selle diabeediliigi ärahoidmiseks on olulised tervislikud eluviisid.

Homme on ülemaailmne diabeedipäev, mille tänavune peateema on diabeet ja kardiovaskulaarsed haigused. Tammeri sõnul on diabeetikutel suur risk haigestuda ka südame-veresoonkonna haigustesse.

Diabeedipäeva puhul toimub laupäeval Põlvas üle-eestiline maakondlike diabeediorganisatsioonide esindajate seminar.