„Loomulikult lootsin sekkuda väga kõrgete kohtade jagamisse. Jooks oli kõva, tehti palju rekordeid ja hooaja marke. Mul on hea meel rekordi üle ja selle üle, et jõudsin lähemale sinna, kus olla tahan,“ rääkis senist rahvusrekordit 14 sajandiku võrra parandanud Mägi võistluse järel.

Võistlus algab paraja pauguga - üheks soosikuks olnud Javier Culson teeb valestardi! Hoobilt tõusevad ülejäänud seitsme mehe medalivõimalused. Medalist mõtleb vargsi ka 24aastane Rasmus Mägi, kes peab võistlema siserajal.

Stardipauk! Kui distantsi alguses jookseb eestlane viimasel positsioonil, siis lõpusirgel nihkub ta maailma parimatele tõkkesprinteritele kõvasti lähemale. Ta saab mööda keenialasest Haron Koechist (49,09), Mägist väledamaks osutub täna maailmas viis meest - kuldmedali teeninud ameeriklane Kerron Clement (47,73), hõbeda saanud Keenia sprinter Boniface Mucheru Tumuti (47,78), pronksimees Yasmani Copello Türgist (47,92) ning iirlane Thomas Barr (47,97) ja jamaikalane Annsert Whyte (48,07).

Jõhker võistlus

Mägi ootab staadionil põnevusega lõpuaegu. Need nähtud, plakstutab ta - konkurentidele, endale ja publikule. Seejärel kallistab ta Barriga, kes on juba aastatetagusest ajast hea tuttav, ning võtab naelikud jalast. Vaevalise sammuga suundub ta seejärel intervjuutsooni.

Ta möönab, et esimene rada on ebamugav, kuid üleliia sellele tõsiasjale ei rõhunud. "Kui sellest teada sain, siis erilisi negatiivseid emotsioone see minus ei tekitanud. Olen üsna plastiline ja elastne, saan enam-vähem korralikult hakkama igal raja," lausub Mägi, kui oli jooksu järel veidi hinge tõmmanud ja end kogunud. "Rõõmu valmistab mulle see, et suutsin siin kolmel päeval stabiilselt häid aegu näidata. Tegelikult on see jõhker võistlus, mis sisuliselt on venitatud neljapäevaseks. Ka vabal päeval enne finaali, oled täielikult keskendunud jooksule, fookus on sellel."

Selgitame natuke sõnade tähendust. 400 meetri tõkkejooks on organismile ränk pingutus. Sportlane teab seda ja võistluseelne aeg ei ole just kõige mõnusam aeg. Tegemist on paraja masohhismiga, hea sooritus ja enda rekordi parandamine on sportlasele kõige paremaks tasuks. Mägi sai eeljooksus ajaks 48,55, poolfinaalis 48,64 ja finaalis pani kirsi tordile Eesti rekordit tähistava 48,40ga.

Kumb on magusam - olümpia kuues koht või Zürichi EM-ilt võidetud hõbe?

Mägi näole ilmub muie. "Praegu..." alustab sportlane vastamist, kuid mõtleb ümbes. "Mulle ei meeldi sedasi spekuleerida. Need olid täiesti erinevad aastad. Zürichi EMil oligi mul üks tähtis jooks aastas. Tänavu oli nii EM kui ka olümpia. Mul on väga hea meel, et finaali jõudsin just olümpial. EM läks, nagu läks (Mägi oli hooaja edetabeli põhjal asetatud otse poolfinaali, kuid seal muutus ta lõpusirgel natuke hooletus ning lasi rivaalidel end üllata, ajaks jäi 49,50 - M. R.). Võibolla ma natuke alateadlikult tundsin, et kui seal oleks kõik suurepäraselt õnnestunud, siis olnud siin raskem end kokku võtta. Eriti just poolfinaalis. See oli minu jaoks esimene täispikk nelja-aastane tõsine olümpiatsükkel. Nüüd tahaks aja maha võtta ja natuke neid mõtteid peast ära saada. Kohe hooaega lõpetada oleks nadi, teen üks, kaks või kolm starti ikka veel."

Teiste finalistide kommentaarid

Võidumees Clement: "See tähendab mulle nii palju. Olin keskendunud ja vaim oli valmis. Näitasin, et suudan olla sihikindel ja võita, kui ma seda kogu südamest tahan."

Teiseks tulnud Tumuti: "See on mu esimene olümpiamedal. Suurepärane! Pühendan selle oma tütrele, kes sündis eelmisel nädalal."

Pronksi võitnud Türgit esindav kuubalane Copello: "Ma tänan iga päev Türgit. Olen õnnelik oma riigi, klubi ja pere üle. Nüüd keskendun järgmisel aastal Londonis peetavale MMile. Tokyo olümpiale ma ei mõtle, see on alles nelja aasta pärast."

Barr: "Pärast kõiki neid vigastusi ei olnud mul paberil justkui mingeid võimalusi. Võibolla peaksin igal aastal treeningud kolmeks kuuks lõpetama! Kui oled rivaalidele nii lähedal, siis neljas koht on halvim."