Kui neil on hea päev, on kõik võimalik. Sinilõvid reisisid eile hommikul Rotterdami, kus peetakse esimesed alagrupimängud. Homme on avavastaseks maailmameister Poola. Istusime Tallinna lennujaamas enne kukke ja koitu kohvitassi taha maha meestega, kellest sõltub olulisel määral meie meeskonna käekäik – Renee Teppani ja Robert Tähega. Viiendat korda EM-finaalturniiril osalev Eesti püüab seekord korralikku tulemust. Alagrupist edasi 16 sekka saamine on miinimumprogramm, tegelikult sihitakse kohta veerandfinaalis. Pagana raske, aga mitte ilmvõimatu.

Kas olete rohkem õhtu- või hommikuinimesed?

Täht: Õhtu. Renks on hommikuinimene. (Naerab). Tal ei ole tegelikult üldse tuju hommikuti.

Teppan: Jah, isegi veel kell kümme ei ole, kella kuuest ei räägi me üldse.

Aga trennid algavad ju tihti enne kümmet?

Teppan: Jah, aga kui treener mind vähegi tundma saab, siis üldjuhul ma hommikuti palli ei mängi. Käin jõusaalis ära ja keegi rohkem hommikuti ei torgi mind.

Et mingist kellaajast varem ei saa end käima?

Teppan: Eks saaksin ikka, aga tuju ei ole.

Täht (muigab): Jonnib!

Kas Hollandis variseb Oliver Venno EM-i punktirekord? Kui suur üllatus oli Venno koondisest väljajäämine Tähele ja mida ta treeneri otsusest arvab? Kui lähedal on sõbrad olnud sellele, et ühes klubis taas mängima hakata ja miks ei taha Teppan rannavolleprojektist Täht-Teppan kuuldagi?