Ema soovis pojale muidugi parimat ja valiski 210kroonise ravimi, kirjutab SL Õhtuleht. Ent süda jäi kripeldama: kas riik kaitsesüstib lapsi siis tõesti ohtliku vaktsiiniga?

“Ei, ei, ei! Nii see kindlasti ei ole,” tõrjub riiklikke vaktsiinihankeid korraldava tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Agnes Jürgens kartuse, nagu oleks tasuta pakutav difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin terviseohtlik.

“Tõsi, vaktsiinis leidub tiomersaali — konservandina kasutatavaid elavhõbedaühendi jääke. Kuid mitte üheski Eestis kasutatavas vaktsiinis pole tiomersaali üle lubatud normi ja kõik need vaktsiinid on ravimiameti poolt Eestis kasutamiseks registreeritud ehk lubatud,” kinnitab ta. Lisades, et peale eelmainitud liitvaktsiini on tiomersaali teisteski — näiteks tuberkuloosi ja B-hepatiidi vaktsiinis.

Jürgensi väitel kasutatakse kõikjal maailmas samu vaktsiine, mida Eestiski, sest Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on need ohutuks tunnistanud. “Loomulikult on igal riigil õigus valida, millise vaktsiiniga lapsi vaktsineeritakse,” ütleb ta.

Enamikku Eesti lapsi kaitsesüstitakse elavhõbedaühendi jääke sisaldava vaktsiiniga sellepärast, et see on riigile odavam.

Nimelt maksab praeguse liitvaktsiini doos umbes 5 krooni ja 70 senti, puhas ravim aga koguni 150 krooni.

Ravimiameti registreerimis-osakonna spetsialisti Margit Plakso sõnul on arstil alati õigus anda patsiendile soovitusi lähtuvalt oma haridusest, omandatud kogemustest ning tõekspidamistest.

Ka Euroopa ravimiameti märtsis avaldatud dokument kinnitab tema sõnul, et tiomersaal ei ole inimesele mürgine. Kuigi veel mõni aasta tagasi arvati vastupidi.

Perearstide seltsi juhatuse esimehe Madis Tiigi sõnul on tiomersaali ohtlikkusest räägitud aastaid, kuid seda pole siiani suudetud tuvastada. “See on aga ravimifirmadele ja vaktsiinimüüjatele hea müügiargument: näete, meie vaktsiinis elavhõbedaühendi jääke ei ole. Eks seda kasutatakse ära! Muud polegi,” aimab Tiik 210 krooni küsimise tagamaad.