Riik annab ravimiseks 600 miljonit juurde

Haigekassa tänavune eelarve on eelmise aastaga võrreldes kosunud enam kui 600 miljoni krooni ulatuses, mis lubab haigekassal suunata enam raha patsientide otsesele ravile ja lühendada ravijärjekordi.

“Senisest rohkem on kavas rahastada valusaid kohti, näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste ravi, nina-, kõrva- ja kurguhaiguste ravi ning ka günekoloogiat, kus on samuti probleem järjekordadega,” ütles haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov Eesti Päevalehele.

Haigekassa 2003. aasta eelarvekavas on kulud raviteenustele 15,4 protsendi võrra suuremad, mis toob eriarstiabile juurde 300 miljonit krooni.

Eriarstiabi summade täpne jagunemine selgub hiljem, sest aasta algul on raske ette öelda, milliseks haigestumine kujuneb, lisas Danilov. Tema kinnitusel on perearstiabi tänavu üks haigekassa prioriteetidest.

“Perearstiabi kuulub eelisarendamisele. See reform tuleb korralikult ära lõpetada. Pearaha peaks siin kasvama 10–15 protsenti,” lausus ta. Laste ja noorte hambaravi maksab haigekassa kinni 346 miljoni krooni eest ehk 115 miljoni võrra enam kui läinud aastal. Keskmiselt viiendiku võrra saab enam kulutada taastus- ja hooldusravile.

Tänu 2002. aasta üliheale sotsiaalmaksu laekumisele suureneb jõudsalt ka haigekassa reserv. Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul ei saa täpset arvu veel välja käia. “Maksame 20. jaanuarini eelmise aasta arveid ja retsepte,” lausus Osvet. “Reservi arvelt võib eriarstiabi raha hulk veel tõusta.”

Ravimiseks peaks kuluma ka see raha, mida loodetakse saada uuest ravimite kompenseerimise korrast. Ravimite hüvitamise reformi kajastab ka eelarve projekt, mis vähendab ravimitele minevaid kulutusi 6,7 protsendi ehk 50 miljoni krooni võrra.

Haigekassa nõukogu peaks ravikindlustuse eelarve heaks kiitma nädala pärast. Danilovi sõnul võivad ette tulla väikesed muudatused, ent poliitilise maiguga raha ümberjagamisi ta ei usu.

Arengukava järgi on haigekassa üks põhieesmärke tagada tänavu arstiabi kättesaadavus vähemalt 2001. aasta tasemel.