Londonis kahest kohtumisest ühe võidu saanud Must oli pettunud oma esituses Santoso vastu, kuid kogu olümpiakogemusega oli pigem rahulolev.

"Olen praegu 24aastane. Eestis loetakse seda veel noorsportlaseks. Ma ise loen end ka veel nooreks inimeseks ja kui Pekingi olümpial olin õpipoiss, siis nüüd sain ühe võidu. Järgmisel olümpial võiks juba kaks saada," rääkis ta.

"Need, kes olümpiale saavad, on juba head mängijad. Ma võin mängida Lätis külavõistlust, kus ma jõuan finaali vasaku käega ja olen rahul. Aga seda teevad teised eestlased. Mina olen olümpial. Osad olid siin nõrgemad, näiteks austerlane, keda ma võidan iga kell. Nagu mu perekonnanimi – must-win (inglise keeles "kohustuslik võit"). Täna aga olin mina nõrgem vend, ma ei suutnud end realiseerida."

Musta sõnul demonstreeris Santoso tema vastu klassivahet.

"Täna ei olnud mingit võimalust. Pandi paika," kirjeldas ta. "Täna jäi mõlemas geimis neli punkti saamata - kus olin mängu juba ära teinud ega suutnud lahendada. Vigane jalg võttis veel 10-20 protsenti ära. Aga teine asi on see, et ta mängis lihtsalt hästi. See on hetke reaalsus. Siin tuleb mõelda niimoodi: selleks, et hakata häid vastaseid võitma, tuleb nendega kõigepealt tasavägiselt mängida. Ma lootsin seda täna teha, saada tõuke edaspidiseks. Aga seda ei juhtunud ja ma sain haledalt lüüa. Mul ei ole muud teha, kui sellest õppida, proovida järgmine olümpia mitte vigastust saada ja teha tugevalt trenni."