Tänavu viie kuuga on tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeritud viis puukentsefaliidi juhtumit, neist neli mais, ning 58 puukborrelioosi juhtumit, neist 13 mais.

Varasemate aastatega võrreldes on tänavune aasta olnud entsefaliidi osas tavapärane ning borrelioosi osas veidi kõrgem.

Mullu haigestus mais entsefaliiti neli ja borrelioosi 10 inimest ning esimese viie kuuga diagnoositi entsefaliit neljal ning borrelioos 27 inimesel.

Tavapärasest enam on tänavu olnud borrelioosi haigestumist talvekuudel. Tavaliselt vaibub puuknakkuste levik talvekuudeks, kuna puugid muutuvad aktiivseks seitsme soojakraadi juures. Seepärast kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini.

Eelmisel aastal registreeriti 562 borrelioosi- ja 237 entsefaliidijuhtumit. Aasta varem diagnoositi borrelioosi 319 ja entsefaliiti 90 korral.

Entsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida kaitsesüstiga. Haiguse läbi põdenud saavad haiguse suhtes immuunsuse. Entsefaliidi sümptomid on gripitaolised haigusnähud, mille tüsistusena võib tekkida kõrge palavikuga ajukelmepõletik. Eestis on entsefaliidi ohualad Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Tartumaa.

Borrelioosi vastu ei ole vaktsiini, kuid seda saab ravida antibiootikumidega. Borrelioosi sümptomid on nahalööve ehk paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik hammustuskohal. Haigus võib raskematel juhtudel kanduda närvisüsteemi, südamesse või liigestesse.

Puugihaiguste vältimiseks soovitavad tervisekaitsjad käia looduses pikkade varrukatega heledate riietega, püksisääred kummikute sees, kasutada putukatõrjevahendit ning kontrollida pärast metsaskäiku keha hoolikalt üle. Puugi leidmisel tuleb ta hammustuskohast kiiresti eemaldada.