Terviseamet lükkas korvpalliliidu taotluse tagasi, alaliit palub EM-valikturniiriks erandit valitsuselt
Korvpalliliit pöördus täna juba erandi saamiseks valitsuse poole. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn usub, et valitsus tuleb alaliidule ka vastu.
Põhiküsimus on selles, kas korvpalliliit saab võistlused läbi viia rahvusvahelise alaliidu FIBA protokolli kohaselt, kus laieneb karantiinikohustus vaid sümptomitega võistkonna liikmele ja tema toakaaslasele ning teised lähikontaktsed saavad negatiivse koroonatesti puhul edasi mängida, või rakendub karm valitsuse määrus, mis jätab terve koondise ühe positiivse testi korral karantiini.
"Täna hommikul oli meil kolmepoolne kohtumine terviseameti ja korvpalliliiduga ning vaatasime üle kõik rakendatavad turvameetmed ja jõudsime ühise võimaliku lahenduskäiguni, mille vabariigi valitsusele ettepanekuga ette valmistame," sõnas Pürn Delfile ja Eesti Päevalehele.
Asekantsler usub, et valitsusest tuleb positiivne otsus. "Ma ei näe põhjust, miks see ei peaks läbi minema. Selle lahendusettepaneku juures on arvestatud välismaal hiljuti kasutatud sarnaseid praktikaid, kus need turniirid on sedasi mulli-formaadis toimunud ja need on ennast õigustanud. Seal on olnud üksikuid koroonajuhtumeid, kuid need ei ole levinud võistkonnale ega korraldajatele, rääkimata kohalikest elanikest, kuna koondised on ühiskonnast täielikult isoleeritud," lisas Pürn.
Jukka Toijala juhendataval Eesti koondisel tuleb 28. novembril vastamisi minna Venemaa ja 30. novembril Põhja-Makedooniaga. Samuti peetakse Tallinnas Itaalia ja Põhja-Makedoonia ning Venemaa ja Itaalia omavahelised mängud.
Korvpalliliit alustas täna piiratud arvu piletite müüki mängudele, kuid ilmselt publikut saali ikkagi ei lubata. Alaliit ostab sel juhul müüdud piletid tagasi.
Terviseamet vastas eitavalt
Eesti korvpalliliit saatis hiljuti terviseametile pöördumise, kus märkis, et 2. oktoobril saadi Kultuuriministeeriumilt luba korraldada Eestis korvpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängud nn „mulli“ – formaadis.
"Seejärel esitasime taotluse ja saime loa FIBA-lt. Meile edastati ühtlasi FIBA poolt kehtestatud reeglid, millest võistluste korraldamisel juhinduda. FIBA protokolli kohaselt laieneb karantiinikohustus sümptomitega võistkonna liikmele ja tema toakaaslasele (kui jagatakse tuba). Teised lähikontaktsed (s.o teised meeskonna liikmed, kes nakatunuga tuba ei ole jaganud) saavad edasi mängida kui nende COVID-19 test on negatiivne," seisab alaliidu kirjas.
Korvpalliliit lisab, et kuna Vabariigi Valitsuse määrus on FIBA protokolliga vastuolus, palutakse kvalifikatsioonimängude pidamiseks teha erand.
"Vabariigi Valitsuse määruse nr 3361 punkti 3 kohaselt on isikul, kes elab koos isikuga, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud isikuga, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus lähikontaktis, keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 14 kalendripäeva jooksul viimasest lähikontaktis olemisest arvates. On ilmselge, et protokolli ja määruse vahel konkurentsi tekkida ei saa ning juhinduda tuleb määrusest. See tähendaks aga omakorda seda, et üks nakatunu välistaks tervel meeskonnal planeeritud mängudel osalemise. Palume kaaluda erandi tegemist selliselt, et meil oleks võimalik kavandatud kvalifikatsioonimängud FIBA protokollile tuginedes ära pidada, eraldades positiivse testi andnud delegatsiooniliikmed. Kõik, kes on andnud negatiivse testi, saavad edasi mängida," kirjutas alaliit.
Terviseamet saatis eile korvpalliliidu palvele eitava vastuse. Amet selgitas, et neil pole õigust teha valitsuse määrusega kehtestatud karantiini osas erandeid.
Terviseameti vastus korvpalliliidule oli järgnev:
"Vastuseks Teie taotlusele kaaluda erandi tegemist Eesti korvpalliliidule kavandatud kvalifikatsioonimängude pidamiseks FIBA protokollile tuginedes selliselt, et eraldatakse positiivse testi andnud delegatsiooniliikmed ning kõik (seal hulgas COVID-19 haige lähikontaktsed), kes on andnud negatiivse testi, saavad edasi mängida, selgitame järgmist.
Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020 korralduse nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ punkt 3 sätestab, et isikul, kes elab koos isikuga, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud COVID-19 haigega lähikontaktis, on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning esinevad punkti 3 alapunktides 1-6 toodud asjaolud.
Korralduse punkti 31 alapunkti 3 kohaselt ei rakendata korralduse punktis 3 sätestatud piirangut isikute suhtes, kelle osas on Terviseamet otsustanud piirangu kohaldamata jätmise. Korralduse punkti 31 alapunkt 3 annab Terviseametile võimaluse lõpetada karantiin isikute suhtes, kes ei pea olema karantiini subjektid. Karantiini subjektiks ei pea olema näiteks COVID-19 haige lähikontaktsed, kes on ise hiljuti haiguse läbi põdenud. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetab karantiini see haldusorgan, kes selle kehtestas. Korralduse punkti 31 alapunkt 3 ei võimalda Terviseametil lõpetada Vabariigi Valitsuse kehtestatud karantiini ega teha kehtestatud karantiinist erandeid, vaid annab Terviseametile õiguse vabastada karantiini kohustusest need isikud, kes ei pea olema karantiini subjektid põhjusel, et need isikud ei ole nakkusohtlikud.
Seega ei ole Terviseametil võimalik teha erandit Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud karantiinist ning lubada COVID-19 haige lähikontaktsetel meeskonnaliikmetel „mulli“-põhimõttel ja FIBA protokollist juhindudes turniiril mängimist jätkata."
