Sükürile sai saatuslikuks tülliminek Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.

Türgi koondises 112 mänguga kokku 51 väravat löönud Sükür siirdus mängijakarjääri järel poliitikasse ning kuulus algselt Erdogani juhitud Türgi Õigluse ja Arengu parteisse. 2013. aastal, kui Erdogani süüdistati korruptsioonis, lahkus eksjalgpallur sellest parteist ning asus Erdogani aktiivselt kritiseerima.

Kui Erdogan 2014. aasta augustis riigi presidendiks valiti, piiras ta olulisel määral sõnavabadust. Pihtide vahele jäi ka Sükür.

"Minu abikaasale kuuluvat butiiki hakati kividega pilduma, minu lapsi kiusati tänaval kõndides. Iga sõnavõtu järel sain ähvardusi. Kui Türgist tagakiusamise tõttu lahkusin, pandi mu isa vangi ja kogu minu vara konfiskeeriti," rääkis ta väljaandele Welt am Sonntag.

Kui Sükür 2015. aastal USA-sse põgenes, avas ta San Francisco lähedall kohviku. Mõne aja möödudes täheldas jalgpallur, et söögikohta hakkasid külastama kahtlased inimesed, kes panid tihti mängima Erdogani propageeritavat rahvalikku muusikat.

2018. aastal pani Sükür kohviku kinni ja kolis Washingtoni, kus ta elab politsei järelvalve all.

"Sõidan Uberit ja müün raamatuid. Püüan ennast kuidagi ära elatada. Kõigil, kes on minuga seotud, on rahalisi raskusi. Mul on Türgis kümneid miljoneid dollareid vara, aga kõik on konfiskeeritud. Erdogan võttis minult kõik: vabaduse, õiguse ennast väljendada ja õiguse töötada," lausus Sükür.

"Ma armastan endiselt Türgi riiki ja lippu, aga mitte juhti. Ma olen valitsuse, mitte Türgi riigi ja rahva vaenlane," lisas ta.

Türgi sportlastest on kodumaaga jäised sidemed ka NBA-s mängival korvpalluril Enes Kanteril, keda Türgi valitsus süüdistab terrorismis. Kanter toetab sarnaselt Sükürile Güleni-liikumist.