Kuidas suusaliidu endine juht Jüri Järv näpsas kergejõustiku karikavõistlustel kolmanda koha ja miks ühel alal oli vaid üks osaleja?
Pühapäeval peetud jõuproovil tõmbas peamise tähelepanu endale Kristo Galeta, kes viis kuulitõukes Eesti rekordi 20.76ni. Samas paljudel aladel jäi tase oodatust nõrgemaks ja mis veelgi huvitavam – kohati jäi osalus ikka väga hõredaks.
Näiteks meeste 5000 meetri jooksus 15.55,82-ga võidu teeninud Juri Kovaljovil polnud ühtegi konkurenti. Naiste vasaraheites oli osalejaid kaks, teivashüppes kolm. Meeste teivashüppes olid esindaja välja pannud kolm Eesti klubi (lisaks võistles üks lätlane), kuulitõukes ja kolmikhüppes viis.
400 meetri tõkkejooksus kuulus Rasmus Mägi puudumisel esikoht 51,16-ga Jaak-Heinrich Jagorile. Võistlejaid oli neli, kolmanda koha teenis 59,49-ga endine suusaliidu peasekretär Jüri Järv, kes pressis end ühest noorsportlasest mööda. Esiteks müts maha täismehena kergejõustikuga tegelema hakanud Järve ees, kes veel 45-aastaselt on sellises vormis – respekt! Kuna olen ise selle alaga tegelenud, siis tean, et alla minuti joosta pole sugugi kerge. Muide, tegu on ka M45 vanuseklassi Eesti rekordiga, enne, kui Järv selle oma nimele võttis, kuulus see 66,48-ga Aavo Kergandile.
Samas peaks Järvest edetabeli põhjal olema vähemalt kümmekond kiiremat meest. Kuhu nad kõik jäid?
Mäletan, et vanasti oli karikavõistlus üsna omapärane mõõduvõtt. Pingutati või naba paigast, et kõikidel aladel oleks esindaja olemas ja punktid üldarvestuse jaoks nopitud. Sportlased katsetasid seepärast ka alasid, milles nad muidu ei võistelnud. Mitmevõistlejad tegid rahulikult 4-5-6 alal kaasa. Kohati läks asi ekstreemseks, kord jalutasin 800 meetri jooksu järel kohe odasektorisse, hingeldades ja rampväsinuna avastasin, et käib juba teine voor, minu kord on visata ja aeg tiksub...
Tuleb välja, et võistluse tolleaegset omapärast iseloomu on muutnud peamiselt üks suhteliselt hiljuti tehtud reeglimuudatus. Nimelt ei saa nüüd punkte kõikide osalejate eest, vaid arvesse läheb klubi 15 paremat tulemust (ühelt alalt kuni kaks). Seetõttu ei nähtagi enam nii väga vaeva, et klubi esindaja oleks igal alal olemas ning kui mõnel alal on sportlasi napilt, siis mõnel jälle palju – 100 meetri sprindis lõi kaasa 20 meest ja 26 naist.
„Võistlejate koguarv on olnud enamasti veidi üle 200, seekord oli 219,” kommenteeris kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. „Osalejate arv eriti ei kõigu, veidi mõjutas seda seekord äsja lõppenud juunioride EM ja Bakuus alanud Euroopa noorte olümpiafestival. Jooksjate kohta peaks detailselt küsima jooksuklubidelt.”
Loe ka:
