Lauda esindas ühena viimastest kõike seda, mida kuninglik vormelisari enam ei ole. Selleks et asfaldriraketi rooli pääseda, laenas ta end mitmekordselt lõhki, võidusõitjana pidas ta unustamatuid lahinguid, põletas elu ja põles ise, sõna otseses mõttes – öeldi, et Lauda andis vormelisõidu ohtlikkusele näo – ning ta krooniti kolm korda maailmameistriks.