Nelja-aastase toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus.

Riigi toel arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks keskust, mis pakuvad aastaringselt mitmekesiseid võimalusi tegeleda liikumisharrastustega vabas õhus ning tasuta, seisab Kultuuriministeeriumi pressiteates.

Meediale läkitatud teates tuuakse välja, et ka alusdokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" seab eesmärgiks jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis eeldab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga, kuid selleks on tarvis kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

"Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, mida on liiga vähe. Selleks, et jõuaksime järele Põhjamaadele, peab häid teenuseid ja mitmekülgseid liikumisharrastuse viise pakkuv sporditaristu olema kättesaadav," ütles kultuuriminister Saar. "Tervisespordikeskuste toetus on jõuline samm, et kõigis Eesti piirkondades tekiks mitmekülgseid võimalusi tervisespordiga tegelemiseks."

Kultuuriministeeriumi plaani kohaselt peab nelja aasta pärast olema igas maakonnas kuni kaks tervisespordikeskust, kus ka lumevaestel talvedel saab suusatada valgustatud kunstlumeradadel. Samuti arendatakse toetust saavates tervisespordikeskustes välja uusi liikumisharrastuse võimalusi, näiteks Põlvamaale Mammastesse soovitakse rajada pumptrack rattarada ja Põltsamaale Kuningamäele foot-golfi rada.

Koostöös SA-ga Eesti Terviserajad jälgib Kultuuriministeerium tervisespordikeskuste ja terviseradade kasutamist, et võimalusel ja vajadusel taotlusvooru tulevikus korrata.

Taotlusvooru alus on Kultuuriministri määrus "Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022". Vaata toetusvooru kohta lähemalt, toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetuste saajaid siit.