KOMMENTAAR | Dopinguloos leiti ootamatult uued süüdlased ehk Müüdid ja tegelikkus

Suusatajate dopinguskandaalis on läinud lahti põhjalik Mati Alaveri & Co puhtakspesemine.

Ma ei pea silmas kutseliste advokaatide tegevust, vaid meedias toimuvat. Raske öelda, kui palju sellest on isetekkeline ja kui palju on kulisside tagant osavalt orkestreeritud. Igatahes möödunud paaril-kolmel nädalal on hakatud usinasti kaitsma ausa spordi peale vilistanud inimesi ning teravalt on süüdistatud hoopis ajakirjanikke ja isegi Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi.

Esmalt teatas pankur Indrek Neivelt (suusaliidu endine asepresident), et erinevalt norralastest oleme „meie oma olümpiasangari nii ära hirmutanud, et ta ei taha isegi intervjuud anda”. Äkki on hirmutaja siiski pigem Austria politsei? Siis ilmus segasevõitu kiri 33 avaliku elu tegelaselt, mis muu hulgas märkis, et näiteks Venemaal kaitstakse omasid viimse veretilgani, kuid meil on asi läinud üle võlli. Ajakirjandust nimetati maniakaalseks ja tülgastavaks. Sohitegijaid sama tarmukalt hukka ei mõistetud.

Mingis mõttes on kaitseaktsiooni üheks peamiseks bastioniks kujunenud huvitaval kombel Postimees. EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas seal oma vastuolulise kommentaari „Tänan Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu kõige eest, mis nad on teinud”, õigusteaduste doktor Michael Gallagher kirjutas arvamusloo „Karistus enne kohtumõistmist”. Ajakirjanik Priit Pullerits kaitseb suusatajaid regulaarselt, Postimehes ja oma spordiblogis on ta kirjutanud kokku kümmekond pehmendavat-õigustavat-siluvat lugu. Mingist erapooletust ja faktidest lähtuvast ajakirjandusest selles küsimuses tema puhul rääkida ei saa.

See võib olla oluline, aga ei pruugi, ent olgu lugejale teada ka fakt, et Postimehe sporditoimetust juhib endine laskesuusataja Martten Kaldvee, kes tegi omal ajal arenguhüppe just Alaveri käe all. Ma ei vihja millelegi, lihtsalt maailm on väike.