MM-i KOLUMN | Karel Voolaid: intelligentne Taani kustus teisel poolajal

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Taani – Austraalia kohtumise järel jagas mõtteid Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid.

Intelligentne Taani ja distsiplineeritud Austraalia

Austraalia oli mängu eel keerulisemas olukorras, sest neil oli näiliselt võitu rohkem vaja kui Taanil, aga sellele vaatamata haarasid taanlased mängu alguses ikkagi initsiatiivi enda kätte ja asusid ka teenitult mängu juhtima. Üks nende liidritest, Christian Eriksen, lõi nad iluväravast 1:0 juhtima.

Emotsionaalse poole pealt rääkides, siis Taani mängustiil on läbi aegade olnud intelligentne ja palli valdav ning kaitses on ka soliidselt mängitud. Enne seda mängu oli neil ka uskumatuna näiv seeria selja taga – nad olid 16 mängu järjest erinevates kohtumistes kaotuseta.

Austraalia mängis vaatamata raskele seisule väga distsiplineeritult ja ei avanud oma mängu niivõrd palju, et Eriksenile ruumi jätta. Mängisid 4-4-2 ja väga britilikus stiilis, kuigi nende peatreener on kogenud hollandlane. Ma isegi ütleks, et see mäng tuletas meelde veidi pragmaatilise lähenemisviisiga Arno Pijpersi Eesti koondise mängu. Mitte, et Austraalia koondis oleks Eesti koondisega samal pulgal, aga see mängustiil oli sarnaselt väga sirgjooneline. Ei olnud näha seda, et hollandlasest peatreener sooviks iga hinna eest seda kohtumist iluga võita. Ootasin ka austraallaste ebajumala, Tim Cahilli, väljakule pääsemist, aga lootuseks see jäigi. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata raskele seisule mängis Austraalia väärikalt lõpuni ja säilitas loodetavasti kõik võimalused viimaseks vooruks. Taanlaste kahjuks rääkis nende võimetus mängu hästi alustada ja see lõpuni välja viia. Nad vajusid teisel poolajal nii palju ära, et ei suutnud Austraaliat võita.

Kumb võib rohkem rahule jääda?

Kui võimalus on, siis eks kõik tahavad endale koha teises voorus kindlustada ja Taanil oli hea võimalus seda teha. Nad teavad ka seda, et viimases voorus on nende vastaseks Prantsusmaa ja teavad, et nende võitmine või nendega viiki mängimine on väga keeruline ülesanne. Tänane mäng jättis kõik võimalused ka Peruule ja Austraaliale.

Eks Taani lootis kindlasti rohkem sellest mängust. Ma usun, et nad ei suutnud ellu viia neid eesmärke ja plaane, mis neil olid. Eks pärast esimest võitu Peruu üle Taani isu kasvas ja nähti suuremat võimalust alagrupist edasi pääsemiseks. Austraallased olid pigem sisemiselt pettunud, et nad seda mängu ei võitnud, aga usun, et nad saavad aru, kui tugev võistkond Taani on. Võrreldes taanlastega, olid nad pärast seda viigilist tulemust piisavalt rahulolevad.

Kindlasti peab Austraalia säilitama viimases mängus samasuguse võitlusvaimu nagu siiamaani, aga ma kardan, et neil ei ole ründajate ja ääreründajate näol piisavalt kõrget klassi. Lootused on neil lõpuni välja, aga mitte suurepärased. Nende kaitseliin ja keskpoolikud on heal tasemel, aga ründepool jätab veidi soovida.