Eilsel raamatu esitlusel Viru Keskuse Rahva Raamatu poes rääkis Kiivikas vahejuhtumist veelkord.

"Tulin parasjagu Butterfly diskoteegist peo pealt, kuna olin päev varem võitnud Eesti karikavõistlused. Kell oli seitse hommikul, klubi ammuilma kinni. Kuna omanikud olid head sõbrad, pidutsesin väiksema seltskonnaga edasi - Ott Leplandid ja kes seal kõik olid..." alustas Kiivikas põneva seiga kirjeldamist.

"Jalutasin koju, kui minu kõrvale maandus katkine pudel. Eemal oli noortekamp, vene poisid. Minus lõi välja vana turvaülema instinkt. Oleksin võinud sama hästi edasi jalutada ilma poisse korrale kutsumata, aga otsustasin neid vähemalt noomida. Ütlesin: sõbrad, miks te pudelit prügikasti ei viska - see oli Solarise kõrval taksoplatsil -, miks te peate selle keset tänavat puruks viskama? "Djatka, uvaljaisja!" sain vastuseks. Tekkis muidugi konflikt."

"Ega ma siis igapäevaselt ei kakle ega harjuta seda kuskil, aga mingid ürgsed instinktid on igal mehel loomulikult olemas. Sain ise ka natuke kitli peale. Neid oli ju kolm tükki, ega ma siis ei läinud ainult ühte korrale kutsuma. Jõudude vahekord oli natuke paigast ära. Olgem ausad, kunagi ei tea, kelle otsa võid sattuda, äkki käivad MMA trennis..."

"Lugu lõppes sellega, et läksin järgmisel päeval EMO-sse, sest jube valus oli hingata. Õnneks ribi katki ei olnud, lihtsalt põrutus oli nii suur, jumal tänatud, et lihaseid oli nii palju peal, mis ribisid kaitsesid."

"Ma ei ole selle episoodi üle kindlasti uhke. Kui kodanikuühiskonnas on midagi viltu, tuleb sekkuda, aga loo moraal on selles, kas seda on vaja jõuga teha... Ma poleks pidanud seda agressiivsel moel tegema."

"Juhtus nii, et tulin selle peaaegu katkise ribiga kogemata Euroopa meistriks. Mõtlesin, et kui ise loll olin ja küsima läksin, teen ära, olgu kasvõi ribi katki! Ma pole kunagi ühtegi võistlust katkestanud. Pole olnud kruvide kadumist ja kepi murdumist ega lihtsalt musta päeva. Olgu kasvõi 39,5 palavik või kõht lahti, ikka lähed ja võistled, sest oled selleks ju valmistunud!"