Aivar Pohlak: Pehrssonil ei õnnestunud Eesti koondise kahe kultuuriruumi ühitamine

Eesti Jalgpalli Liit teatas täna lepingu lõpetamisest senise peatreeneri Magnus Pehrssoniga ning palkas koondise uueks juhendajaks Martin Reimi. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei saanud Pehrsson päris hästi hakkama Eesti koondise kahe kultuuriruumi - eestlaste ja venelaste - ühitamisega.

Aivar Pohlak, kas Martin Reimi kõrval oli kaalumisel veel peatreeneri kandidaate? Sama küsimus abitreenerite osas. Kas jutuks on olnud Tarmo Rüütli mistahes rollis kaasamine?

Kõigepealt – nii asjaga tegelenud töögrupp, mängijate esindajad kui ka juhatus välistasid järgmise peatreeneri kandidaadina välismaalase. Töögrupi koosolekul käidi välja erinevaid ideid alates treenerite tandemi määramisest, aga peatreenerina nähti eelkõige ikkagi vaid Martinit. Konsulteerides Ragnar Klavani ja Konstantin Vassiljeviga leidis see mõte selge toetuse ja samuti oli juhatusega. Tarmo Rüütli kandidatuur teatavas rollis käis aruteludest läbi.

Kas näete, et praegune treeneritetiim suudab taastada vajakajäämised, mis viimasel ajal ilmnenud?

On loomulik, et iga järgmine treener või treenerite tiim valitakse lähtuvalt konkreetsetele vajakajäämistele eesmärgiga kaotada probleemid ja säilitada tugevused, kusjuures alati tuleb püüda vaadata ka tulevikku. Kuna otsus on tehtud laiapõhjaliste arutelude tulemusel ja sellele on n.ö alla kirjutanud nii mängijad, jalgpalli liidu tehniline osakond kui ka juhatus, siis peaksid probleemid saama lahenduse.

Milline on sinu hinnangul tänases kiires olukorras peatreeneri esimene ülesanne? Kas tal on piisavalt aega?

Tuua meeskond välja madalseisust ja taastada tasakaal ja kirg väljakul. Aega tuleb anda ja seda nii jalgpalli liidu kui ka fännide poolt. Mis mõistagi ei tähenda, et peaksime ootama järgmisest mängust Gibraltariga midagi muud peale võidu või mängudest Kreeka ja Belgiaga vähemat kui kompromissitut võitlust punktide pärast.

Kas Eesti koondis astub ühte jalga? Mis mõtteid tekitavad jutud, et meeskonnas on leerid ja et koondislaste silmesse tuleb tagasi tuua sära?

Jalgpallimeeskonna tervikuna toimimapanemine on alati keeruline ülesanne. Eesti koondise puhul on leevendavaks asjaoluks maailma mõistes suurte staaride puudumine ja keerulisemaks tegevaks asjaoluks kahe kultuuriruumi olemasolu võistkonnas. Täna tuleb tunnistada, et nende kultuuriruumide ühitamine Magnusel päriselt ei õnnestunudki, aga see, et meeskonnas oleksid leerid, ei ole õige. Sära tagasitoomine tähendab vajadust tuua mängu emotsionaalsus ja kirg, kusjuures koondise erinevate kultuuriruumide jaoks ei saa seda teha ühte ja sama lähenemise kaudu. Mis tähendab, et treeneritel tuleb leida see emotsionaalne niit, mis sobiks kahe kultuuriruumi kokkusidumine parimat tulemust andvaks koosluseks.

Kas tagantjärele targana hinnates tegite Magnus Pehrssonit Martin Reimile eelistades vea? Kas temaga lepingut pikendades ei osanud aimata ohte, kus koondis täna asub?

Magnuse lepingu pikendamise hetkel oli tema võiduprotsent 38,8% ja seisuga 31.12.2015 koguni 41,6%, mis on eelkäijatega võrreldes väga kõrge näitaja. Isegi teades ette, mis juhtuma hakkab, oleks selles olukorras lepingu mittepikendamist olnud väga raske põhjendada. Tõsi, teatavaid ohte me tõesti ette näha ei osanud, aga seda ei osanud näha ka inimesed, kes asusid kõige selle keskel. Pean sealhulgas silmas ka juhtmängijaid.