Kuigi Eesti olümpiakoondist tutvustati ametlikult juba juuli keskel, on augusti esimene nädal toonud olulisi korrektiive. Nii sai Amsterdami EM-i 7. mees Kaur Kivistik takistusjooksus pikisilmi oodatud pääsme. Kuna kergejõustikuprogramm peetakse olümpiamängude teises pooles ja Kivistik on juba mitu nädalat treeningplaane vastavalt eeldatavale positiivsele programmile sättinud, võib loota, et olümpial on mees vähemalt sama terav kui Vana Maailma tiitlivõistlustel.

Nädala keskel tundus ühe jalaga olümpial olevat ka tennisist Anett Kontaveit, kuid tema puhul ruttas kohalik meedia ilmselt sündmustest ette, sest ametlikust kutsest pole kippu ega kõppu. Seega on Eesti olümpiakoondis 47-liikmeline, millega korratakse kaheksa aastat tagasi Pekingi mängudel püstitatud rekordit.

Pool ööpäeva pärast seda, kui purjetaja Karl-Martin Rammo on Eesti trikoloori pühale Maracanã staadionile tarinud, on võistlustules Eesti epeenaised. Paf-i kihlveoportaalis Irina Embrichi võidule panustamine tooks summa tagasi 13-kordselt, millega 10-kordne tiitlivõistluste medalist jagab favoriitide pingerivis 8.-11. kohta. Mullusele Eesti parimale naissportlasele Erika Kirpule eraldi koefitsenti pole, kuid panus "keegi muu" tasustatakse koefitsendiga 6.50.

Epeenaistega seoses on meil veelgi suuremad lootused mängus 11. augustil, kui peetakse võistkonnavõistlus. Seal kuulume valitseva Euroopa meistrina favoriitide sekka. Võidukoefitsent (5.00) on võrdne Venemaaga ja jääb maha vaid suursoosik Hiinast (2.65) ja Rumeeniast (4.25).
Ühtlasi on epeenaiskond vähemalt koefitsentide põhjal Eesti koondise kõige suurem kullalootus. Kaugele ei jää maha samuti laupäeval võistlemist alustav sõudmise paarisaeruline neljapaat, kelle võidukoefitsent (10.00) on Austraalia (2.00), Saksamaa (3.50) ja Suurbritannia (9.00) järel neljas.
Londoni medalistid soosikute esikümne lõpus

Individuaalaladel ongi vähemalt koefitsentide põhjal Eesti suurim kullalootus eespool mainitud Irina Embrich (13.00). Siinkohal tuleb märkida, et artikli kirjutamise hetkel polnud veel selgunud tõstmise meeste üliraskekaalu koefitsendid, kus Mart Seim on tabletimaiaste Venemaa tõstjate eemalejäämise järel grusiinide ja raskest vigastusest taastuva iraanlase kõrval üks suuremaid favoriite. Lootusi paisutab olümpia eel meediasse lekkinud üürike treeningülesvõte, kus Seim sooritab 370 kg-se kangiga kaks kükki, mille sügavuse peale isegi Kalevipojal põlved valutama hakkaksid.

Seni on naissportlased suveolümpiamängudel meie spordiajaloo 21 kuldmedalist võitnud vaid neli ja sedagi mööndusega, et Tšuvaššiast pärit vehklejat Svetlana Tširkovat võib ikka pesuehtsaks eestlaseks lugeda. Seekord tunduvad naissportlased aga meie favoriitiderivi esiotsa trügima, sest kõigist individuaalaladel võistlevatest meessportlastest hinnatakse lisaks Embrichile kõrgemalt ka mullusel MM-il maadluses pronksi võitnud Epp Mäe võimalusi, kellele koefitsent 15.00 annab pingereas tema kaalukategooria pingereas 7.-9. koha.

Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi tooks kraadi jagu kangema medalivõidu korral panustajale tagasi 30-kordse summa, millega ta on kreeka-rooma maadluse raskekaalu pingerivis 8.-10. kohal.
Eestlaste pikaaegsel kultusalal kettaheites on Gerd Kanteri kullavõidu koefitsent 26.00, millega ta jagab pingerivis 7.-8. kohta. 37-aastane vanameister võib Rios teha Eesti spordi ajalugu, sest kolmedelt olümpiamängudelt pole ükski Eesti sportlane suutnud medalit võita. Ükskõik millist karva medalivõidu koefitsent on Kanteril 5.00.

Vaatemängulisuselt on olümpiamängude esimese võistluspäeva magusaim ala kahtlemata meeste maanteeratta grupisõit, kus spordisõbrad võivad närvipinge lisamiseks ennustada uskumatut aga kaugeltki mitte võimatut: Kanksi või Vaderi võitu. Giro d'Italialt tänavu etapivõidu korjanud Taaramäe võidukoefitsent on 126.00 ja Astana väsimatu töörügaja Tanel Kangerti oma 151.00.

Kõige madalam võidukoefitsent on seejuures 36-aastasel hispaanlasel Alejandro Valverdel, kellel MM-i grupisõitudest võidetud kahe hõbeda ja nelja pronksi järel on suu kulla järele ilmselt juba lirtsuvalt vesine. Viimast hooaega Kangertiga ühes tiimis sõitva itaallase Vincenzo Nibali võiduvõimalusi hinnatakse koefitsendiga 8.50 ja äsja kolmandat korda Prantsusmaa velotuuri võitnud briti Chris Froome'i omi koefitsendiga 10.00.

Bolt kullas või Phelps mullas

Kui Maarjamaa mätta otsast pilgud kaugemale seada, ei saa tähelepanuta jätta, et Rio mängudest saab kahe 21. sajandi kõige värvikama individuaalsportlase lahkumisetendus. Korra juba karjääri lõpetanud Michael Phelps otsustas 2014. aasta kevadel susped tolmust puhtaks puhuda ja 18 olümpiakullale lisa taotlema asuda.

Jamaica imesprinteril Usain Boltil on olümpiakuldasid küll vaid kuus, kuid võimalus teha kolmandat korda maagilistel sprindialadel individuaalne kuldne duubel, on midagi, mille erakordsusest räägitaks ilmselt nii kaua, kuni Pokemonide järel traavimine staadionil lippamise lõplikult välja vahetab.

31-aastane Phelps on koefitsentide põhjal peafavoriit kõigil kolmel individuaaldistantsil, mille raames ta Rio olümpiabasseini hüppab. Eriennustus toob esile igati aruka loogika, et esimese kullavõidu järel hakkab vana mees koju tahtma nagu Kaugveri romaani peakangelane. Ennustus, et Phelps piirdub Rios 0-1 individuaalse kuldmedaliga, tasustatakse koefitsendiga 1.85. Kahe kulla koefitsent on 2.75 ja 3 või rohkem kuldmedaleid 5.50.

Bolti puhul peaksid riskeerijad pigem panustama jamaikalase põrumisele. Kui Bolt jääb kuldmedalita, saab panustaja raha tagasi 9-kordselt. Ühe kulla koefitsent on 4.75, kahe kulla oma 2.25 ja kolme kulla oma 2.75. Kolme kulla panus tundub ajalukku piiludes üsnagi turvaline, sest alates Pekingi olümpiamängudest on Bolt tiitlivõistlustel kolm kulda võitnud viiel korral kuuest võimalikust. Ainsana on pikakasvulise välejala suutnud üle kavaldada tema ise, kui 2011. aasta Daegu MM-i 100 meetri jooksu finaal Bolti jaoks valestardiga lõppes.

Kõik koefitsiendid kehtisid artikli kirjutamise ajal.
Olümpiamängude koefitsiendid ja kampaaniad leiad Pafi spordiennustuse lehelt.

Jaga
Kommentaarid