Eesti võrkpall 95: Toivo Tomson – esimene meistermees
Toivo Tomson oli siis 23-aastane Leningradi kinoinseneride instituudi üliõpilane. Samal aastal tuli impeeriumi meistriks ka Moskva Lokomotiivi naiskond, kuhu kutsuti tugeva ründelöögiga tallinlanna Ellen Münter. Münter läheb ajalukku kui Eesti ainus kahekordne Liidu naiste võrkpallimeister (veel 1958). Ülekaalukalt enim on tiitleid muidugi Viljar Looril – seitse kuldmedalit Moskva Armee Keskspordiklubi meeskonnaga vahemikus 1975 – 1983.
Toivo Tomson ei olnud Leningradi Spartakis põhikuuiku mängija, küll aga vajalik vahetusmees – muidu poleks teda järgmiseks hooajaks meeskonda kutsutud. 1957. aastal võitis Peterburi meeskond finaalis AKSK-d 3:2. See oli ühtaegu sportlikult ja sisepoliitiselt terav ja põhimõtteline vastasseis, titaanide duell, maailma tipptasemel heitlus, milles eestlane osa sai, sest löödute hulgas oli aasta varem maailmameistrivõistlustelt medaliga naasnud mehi. Õpingute ajal Neevalinnas mängis Tomson end neli korda Venemaa poulaarseima suurlinna meistriks. Et ta mängimise kõrval ka korraliku hariduse omandas, annab tunnistust töö juhtivatel kohtadel Tallinnas ja Eesti NSV teenelise inseneri aunimetus (1982).
Toivo Tomson sündis 1934. aasta juunis ja suri ülemöödunud aasta märtsis. Keskhariduse omandas ta Tallinna 10. keskkoolis (Nõmme Gümnaasium), kus tutvus võrkpalliga võimlemisõpetaja Hugo Huimerinna käe all. Eesti meistriks tuli ta nii Tallinna Spartaki kui Tallinna Trammi- ja Trollibussitrusti meeskonnas. Leningradiga sõlmus eestlastel tähelepanuväärseid sidemeid hiljemgi. 1977 kuni 1982 Spartaki naiskonnas mänginud Anu Karavajeva aitas võita NSV Liidu karika ja Euroopa klubide karikavõistluste hõbemedali ning lõpetas ökonomisti diplomiga Leningradi Kaubandusinstituudi. Neil aastail üritas seal kanda kinnitada ka juunioride maailmameister Jüri Rohilaid, kuid ebaõnnestunult ja naases Eestisse. Sage külaline oli Eestis maailma tipptreener Vjatšeslav Platonov.
