Vollrat oli Eesti koondise esimene eestlasest peatreener. Eesti meistrivõistlustel viis ta Tallinna Puhkekodu hõbedale (1935) ning kahel korral pronksile (1934, 1936). Aastal 1933 tuli ta Londoni Arsenaliga kuulsa Herbert Chapmani abitreenerina Inglismaa meistriks. 1946. ja 1947. aastal tüüris eestlane peatreenerina Moskva Spartaki Nõukogude Liidu karikavõitjaks.

Budapesti Ferencvárosega tuli Vollrat abitreeneri rollis Ungari meistriks (1929) ja karikavõitjaks (1928), samuti võitis ta Kesk-Euroopa klubide Mitropa karika (1928), mis on tänapäevase Meistrite liiga eelkäija. Eestlane jõudis ka triumfeerida 1929. aasta Kataloonia meistrivõistlustel, kuuludes Barcelona Europa personali hulka.

„Vollrati nime kandev auhind rõhutab meie ajaloo ja tänase päeva seost, olles omamoodi sillaks. Oluline on, et teadvustaksime rohkem, et meie jalgpalliloos on olnud niivõrd kõrgel tasemel tegutsenud treener, kes lisaks kõigele oli ka meeldiv, viisakas ja kombekas, tõeline härrasmees,“ rääkis Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, Vollrati õpilane Arvu Sild.

Vollrat oli lisaks treeneritööle hinnatud massöör. Samuti tegeles ta maadlusega, saavutades 1921. aastal Helsingis maailmameistrivõistlustel kärbeskaalus neljanda koha ning tulles Eesti meistrivõistlustel kahel korral pronksile, sulgkaalus saavutas ta Eestis ühe hõbeda ja ühe pronksi.

Jalgpalliliit pidas uue auhinna loomise eel nõu ka kuulsa treeneri lapselapse Ines Vollratiga, kes andis tegevusele heakskiidu. Alber Vollrat sündis 1903. aasta 21. oktoobril ja lahkus elavate hulgast 1978. aasta 10. aprillil.

Esimene Vollrati-nimelise auhinna võitja tehakse teatavaks 24. novembril Estonia kontserdisaalis toimuval Jalgpalligalal.

Loe pikemalt Albert Vollrati elust ja erakordsest karjäärist septembri- ja oktroobikuu Jalka ajakirjast.