"USA koondisega oleks kihvt mängida. Saaks end võrrelda NCAA meestega, nende füüsisega. Üldse, pigem kõvade meeskondade vastu tahaks proovida, ka Serbia vastu näiteks. Sellist pakki muidugi ei tahaks, nagu Venemaaga mängus, aga kui kaotame 15-20 punktiga, siis poleks hullu midagi," rääkis Puidet, kes on hädas kerge jalatraumaga. "Hüppeliigeses on väike valu sees. Tundub põletikuline ja täna hakkas mängu ajal valutama. Võib olla on see tingitud ka ketside vahetusest, mängisin vanema paariga. Seda ohtu pole, et ma homme Lõuna-Korea vastu ei mängiks, kindasti olen platsil," lubas Eesti koondise üks nooremaid, sünniaastaga 1992.

Puidet on universiaadil peetud kõigis neljas kohtumises kuulunud algviisikusse ning tema keskmisteks näitajateks 7,5 punkti ning 6,2 lauapalli. Kui kindlalt ta end väljakul tunneb? "Väga kindlalt, sest peatreener Heino Lill usaldab mind. Üritan teha seda, mis meeskonnale kasulikum. Toomas Raadik paneb praegu punkte kõvasti, annan siis talle palli kätte, las paneb. Korjan resultatiivseid sööte ja võtan lauda. Meeskonna klapp on minu arust päris hea. Paljud mängijad on TTÜ-st ning juurde tulnud meestega oleme ka paljudega varem koos mänginud. Teame üksteist hästi ning kõik saavad kõigiga normaalselt läbi," rääkis Eesti koondise edukaim lauapallide võtja.

Noore mängija puuduseks on olnud pallikaotused, neid on kogunenud juba 14. Mida aga meeskondlikus plaanis kõige enam vajaka jääb? "Pikkust võiks koondisel enam olla, kõige pikem mängija on meil vist Madis Saarmets (2.03). Seda on kohati tunda. Päris palju ründelaudu võetakse üle pea ära. Eks blokeerimata jääb ka paljudes olukordades, mis maksab kätte. Isegi imestasin, kuidas me Ukrainat võitsime kui vastased said 31 ründelauda. Ja põhimängijate koormus võiks ideaalis olla pisut väiksem, kipub 30 minuti peale. Järjestikuste mängude puhul on seda pisut palju. Hing on vahepeal paelaga kaelas, kliima ei ole just kõige lihtsam. Aga saame hakkama," lõpetas Puidet optimistlikul noodil.