Elatakse apartementides, kus on üks neljane tuba ja kööginurk või üks kahene ja üks ühene tuba ning kööginurk. Televiisoreid tubades pole, küll aga on internet, nii juhtmega kui juhtmevaba. „Elamine on mõistlik, millegagi pole üle pakutud,“ täheldas Eesti korvpallimeeskonna peatreener Heino Lill. Alates 2010. aastast on sportlasküla majad olnud Kaasani erinevate ülikoolide tudengite käsutuses ja pärast universiaadi lõppu kolivad üliõpilased kompleksi tagasi.

Küll aga ei saa üliõpilased osa sportlastele „sülle langevast“ tasuta toitlustamisest. Ülisuure telklinnakuna sportlaskülla püsti pandud restoran-söökla sumiseb täistuuridel enamuse ööpäevast. Usuliste tõekspidamiste kohaselt käivad osad sportlased söömas öösel, kui päike on loojunud. Mängude avamise ööl, kui rahvas hakkas staadionilt kella kolme paiku sportlaskülla tagasi jõudma, lasid toidul hea maitsta peaaegu kõik. Viis erinevat kööki, tasuta McDonaldsi kiirtoit, erinevad maiused ja joogid. Mida sa sportlashing veel ihkad? Eesti korvpallikoondise liider Toomas Raadik tunnistas, et tema jaoks on see paras šokk. „Peab ettevaatlik olema. Kombed võivad külge jääda ja pärast Eestis pahandused. Teed aga külmiku ukse lahti ning võtad, igal pool tasuta söök ja jook,“ muigas Raadik.

Sportlaskülal on oma meditsiinikeskus, kino, suur jõusaal ja mitmed pallimängude väljakud, apteek, usukeskus, universiaadi ametlike suveniiride pood, pangakontor, mobiilside teenuste kontor, ilusalong, lillepood, postkontor, muuseum, keemiline puhastus, supermarket, spordivarustuse laenutus jne. Teenuste hulga üle ei maksa imestada, sest sportlasküla elanikud annavad linna mõõtu kogukonna kokku. Sportlasküla on suuteline majutust pakkuma kuni 15 000 inimesele.