Regati seekordseteks märksõnadeks olid: käib töö ja vile koos!

Üheteistkümnendat korda toimunud raudtee regatil oli seekord rekordarv osavõtjaid, s.o. 23 jahti, mis tegi kokku umbes 100 võistlejat.

Võisteldi kolmes erinevas grupis ning stardi hetkel oli lääne – ja põhjatuult 2 – 3 m/s. Pärast paaritunnist sõitu jõudsid jahid Vahemadala juurde, kus neid kostitati mõnevõrra tugevama tuulega ning sõit läks juba libedamalt. Kuna tuul keerutas endiselt paarkümmend kraadi siia – sinna, tegi see kaptenid valvsaks ning vee peal võis kosta krõbedaid sõnu valede manöövrite kohta, mis mõne sekundi eest tundusid ainsad ja õiged olevat.

Meelepärasema parkimiskoha Naissaare uue ujuvkai ääres sai valida endale sel päeval esimesena finišeerinud teise grupi jaht Tessa, kes juba stardis uhkelt teada andis, et on endale uue meeskonnaliikme mootorsae näol kaasa krabanud. Õige pea täitus kai ka teiste purjetajatega ning peale tervitusnapsu ning ühist keskustelu tervitas kõiki purjetajaid ka Viimsi abivallavanem isiklikult.

Peale üldist kogunemist ning töö – ja vilegrupiks jaotumist haarati jahtidest kaas vajaminevad tööriistad ning talgud võisid alata! Töögrupi suurimaks saavutuseks sai sel päeval kindlasti raudteele ehitatud uus perroon ning vahetatud liiprid. Vilegrupp võis sel hetkel segamatult Põhjaküla tuletornis Rannarahva Muuseumi poolt korraldatud vanade fotode näitust nautida ning tornist ka Naissaare kumerusi imetleda.

Õhtu saabudes kostitati väsinud kuid õnnelikke talgulisi Rähnipesas sooja supiga ning autasustati regati parimaid:

I Grupp

BRIGITTA- X
DEJA VU
ADELE

II Grupp

MERIKOTKAS
MINNI
MAORI

III Grupp

SALME
GAMAJON
SVEA

Igati kordaläinud ning vahva päeva lõppedes tegi talguliste meele eriti rõõmsaks Nargen BAND ning kohalik kuulsust koguv vagunsaun.