Rüütli: Levadias olin mehaanik

Eesti jalgpallimeistri Levadia igirivaali Flora treeneri toolile istunud Tarmo Rüütli tõdes, et tundis end aastaid Levadia rohekasmustas dressis „mehaaniku-diselistina“.

Jää­gu sõna „di­se­lis­t” tä­hen­dus Ees­ti koon­dist­ki ju­hen­da­va Rüütli tea­da — ol­gu siis vih­je näi­teks dii­slikütu­se­le, kui­gi ees­ti kee­le sõna­raa­mat se­da lah­ti ei se­le­ta! Aga Flo­ra si­na­kas­hall dress, mi­da Rüütli eil­sel pres­si­kon­ve­rent­sil kan­dis, is­tu­vat tal­le see-eest sel­ga suu­repä­ra­selt.

„Le­va­dia vorm oli kui­da­gi tuhm ega meel­di­nud mul­le eri­ti, Flo­ra rõivad on erk­sa­mad ja ilu­sa­mad,” ütles mõned nä­da­lad ta­ga­si FC Flo­ra­ga kol­meks hooa­jaks käed löö­nud Rüütli, kes töö­tas 2003. aas­ta su­vest tä­na­vu märt­si­ni Le­va­dia peat­ree­ne­ri­na.

Nüüd is­tub Rüütli taas ka­hel tree­ne­ri­too­lil ja usub, et hu­vi­de konf­likt, mis klu­bi ja koon­di­se üheaeg­se ju­hen­da­mi­se­ga võib kaas­ne­da, on vä­lis­ta­tud.

•• Tarmo Rüütli, mõned aastad tagasi ütlesid Levadia treenerina: „Flora ja Eesti jalgpalliliidu vaheline piir on väga ähmane. Demokraatia kas on või ei ole — jalgpalliliidus demokraatiat ei ole!“ Kriitikanoolte heitmist oma vastse leivaisa Aivar Pohlaku pihta jätkasid seejärel veel mõnda aega. Kuidas nüüd ühte paati ikkagi ära mahute?

Min­ge võtke pa­rem Ed­gar Sa­vi­saa­re teos ja lu­ge­ge te­ma 1990. aas­ta­te lau­seid — sealt tu­leb neid pär­leid veel­gi!

Mis prae­gu on, see on prae­gu. Võite ju nä­ha, et elu ei sei­sa pai­gal. Olu­kor­rad muu­tu­vad ka jalg­pal­lis. Mul po­le enam va­ja neid pii­re tõmma­ta, kõik on ju tun­nis­ta­tud õigeks ja sea­dusjärg­seks. Kõik on lok­su­nud pai­ka. Kui ta­ha­te pii­ri­dest rää­ki­da, siis peaks rää­ki­ma klu­bi oma­ni­ke­ga…

Ma ei ole Jaa­pa­ni sõdur, kes tu­leb 40 aas­tat hil­jem džung­list väl­ja ja kuu­lu­tab, et sõda po­le ik­ka veel lõppe­nud!

•• Kui veel meenutada, siis paar aastat tagasi ütlesid ka nii: „Kui mingi klubi ja koondise treener on üks ja sama isik, tekivad probleemid. Täiesti selge, et treener pole siis enam oma valikutes vaba.”

Elu muu­tub ja jalg­pal­lie­lu eri­ti. Kaa­lu­sin neid as­ju nüüd vä­ga põhja­li­kult ning jõud­sin pä­rast aru­te­lu­sid ot­su­se­le, et võtan sel­le as­ja te­ha. Prae­gu tu­leb koon­dis­se roh­kem män­gi­jaid vä­lisklu­bi­dest kui ko­dust ning flo­ra­la­si po­le seal pal­ju.

•• Kui kiiresti Pohlakuga Flora juhendamises kokkuleppele jõudsid?

Tee­ma ülesvõtmi­sest ku­ni kä­te löö­mi­se­ni ei läi­nud kaua ae­ga. Olin Flo­ra ümber toi­mu­vat mee­diast jäl­gi­nud ning aru saa­nud, et Pa­si Rau­tiai­nen peat­ree­ne­ri­na ei jät­ka. Luiz Fe­li­pe Sco­la­ri (Lon­do­ni Chel­sea ju­hen­da­ja — toim) ni­mi ei tul­nud mul­le sa­mu­ti võima­li­ku tree­ne­ri­kan­di­daa­di­na kor­da­gi pä­he.

•• Kui erilised on sulle tuleval aastal duellid kauaaegse tööandja Levadiaga, kust sind 2008. aasta hakul vallandati?

Flo­ra ja Le­va­dia män­gud on ala­ti eri­li­sed, ka mul­le. Kui läk­sin ku­na­gi Le­va­dias­se, küsi­ti mi­nult sa­ma. Vas­tan nüüd sa­ma­moo­di na­gu too­na: edu po­le iial iga­ve­ne, nii ka Le­va­dia edu. Min­gil het­kel tu­leb ik­ka kee­gi, kes nad troo­nilt ku­ku­tab. Ol­gu see siis Flo­ra või mõni tei­ne klu­bi.

Vae­valt et Flo­ra lä­heb püüdma viien­dat koh­ta — me võit­le­me ik­ka esi­ko­ha pä­rast!

•• Kui heaks hindad Flora tiitlivõidu võimalusi?

Sel hooa­jal oli vii­mas­te män­gu­de­ni lah­ti­ne, kes meist­riks tu­leb. Kui mu män­gi­jad 15. det­semb­ril kok­ku tu­le­vad — grupp on küllalt­ki suur — ja kui ke­va­deks on ka tuu­mik sel­gu­nud, siis on liht­sam hin­nan­guid an­da ning plaa­ne te­ha.

Isee­ne­sestmõis­te­tav, et iga flo­ra­la­ne tun­neb võidui­ha ja ma ei ar­va, et se­da tu­leks eral­di too­ni­ta­da.

•• Kas kavatsed klubi omanikult meeskonna tugevdamiseks raha juurde nõuda?

Po­le mi­da­gi va­ja nõuda, kõik on ole­mas. Kui ta­had mi­da­gi nõuda, tu­leb min­na Chel­seas­se ja seal se­da te­ha. Siin pead vaik­selt tööd te­ge­ma.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes