Samas ei saada kuidagi lahti meeskonda kimbutavast ebastabiilusest. Nii ka seekord — mõned minutid enne mängu lõppu juhiti turvaliselt 10 punktiga. Võiks arvata, et sellisel kogenud meeskonnal ei tohiks tekkida erilisi raskusi (pealegi kodupubliku ees mängides) mäng kindlalt võidusadamasse tüürida. Läks aga sootuks vastupidi, kuid lõppes siiski õnnelikult. Kas Coq pole eelmistest mängudest õppust võtnud või lihtsalt tahetakse rahvale täie raha eest närvikõdi pakkuda — juba mitmendat korda toimub mingi müstiline äravajumine. Tavaliselt on see olnud nooremate meeskondade probleemiks, seda enam on raske aru saada, kuidas sellised vanad kalad end otsustavatel hetkedel lõdvaks lasevad.

Sarnaste olukordade puhul oleks eelkõige vaja treeneri karmi kätt, küsimus on, kas Heino Endenil see omadus eksisteerib. Ta on kahtlemata ülimalt asjatundlik treener ning tugev taktik, kuid on kahtlane, kas ta suudab end kohalike staaride seas maksma panna? Heaks näiteks autoriteetsest treenerist on tulevase Eesti koondise vastase Moskva CSKA serblasest peatreener Dušan Ivkovic, kes klubisse tulles lõi kiiresti korra majja ja parandas kiiresti sealsete staaride suhtumisprobleemid. Enden, mis seal salata, on tunduvalt “demokraatlikun treener” kui Ivkovic, kuid tahaks väga loota, et ka tema suudab oma meeskonna vajalikul hetkel oma kontrollile allutada.

Mängu põhjal jäi veel silma, et poolaka Krzystof Wilangowski lahkumine on andnud uut motivatsiooni teisele klubi keskmängijale Larry Danielsile. Mustanahaline pallur, kes oli seni varumängija ja oli üsna kaugel parimate päevade vormist, on vist põhikeskmängijaks saades uut motivatsiooni leidnud — igatahes kerkis ta eile 17 punktiga üleplatsimeheks (seejuures 2p-visked 9-st 8)

Järgmine mäng Šiauliai vastu näitab, kas uuesti kerkinud edasipääsulootustel on alust või mitte. Tahaks väga loota, potentsiaali ju on.

Pekka (FCF)