Merelahe perearstikeskuse arsti Mare Johansoni sõnul on liikvel rohkem paragrippi kui adenoviirust, kirjutab SL Õhtuleht.

“Paragripp on kuiva haukuva köhaga, paljudel läheb ka hääl ära. Adenoviirus algab hirmsa nohuga,” ütleb Johanson ja soovitab, et inimesed palaviku korral kindlasti kolmeks päevaks koju jääksid.

“Paratsetamool, aspiriin, rögalahtisti, silma- ja ninatilgad,” soovitab ta ravimeid. “Kui kuiv köha püsib ja inimene käib tööl ning palju räägib, võib tekkida häälepaelte põletik või bronhiit,” selgitab Johanson ja lisab, et lapsed tuleks aiast kindlasti koju jätta, et nakkusohtu vältida.

Paraku püüavad paljud haiguse jala peal ära põdeda ja on hiljem hädas. Ka Johansoni vastuvõtule on kopse kontrollima tulnud inimesed, kel viirus kallal juba kaks või kolm nädalat. Siis võib tüsistustena tekkida bronhiit, nohu võib lüüa põsekoopasse, lastel võib tulla kõrvapõletik.

Tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Silver Jõks ütleb, et paragrippi põhjustab äärmiselt mitmekülgne ja ebamäärane viirus, mis kestab paar nädalat.

“Pole ühtegi hingamisteede osa, mida paragripp ei puuduta — alates banaalsest nohust kuni sügavate bronhiitideni. Tema vastik omadus on, et alates tavalise nohuga, liigub haigus edasi neelu, kus võib tekkida neelupõletik. Ta võib liikuda ka bronhidesse, siis neelu ja nii võib haigus õige kaua kesta,” selgitab Jõks.

Eelmisel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirushaigustesse 4665 inimest. Jõksi sõnul on mõne aasta novembris paragripihaigeid olnud kuni 9000.

Ka tervisekaitsjate hinnangul on praegu kõige rohkem paragrippi. Laste seas on hakanud sagenema nakatumine RS-viirusesse, mis tekitab köha. See viirus võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, mis võivad tekitada lausa lämbumisohu. RS-viirused levivad kas otsese kontakti või piisknakkuse kaudu ja haiguse peiteaeg küünib kaheksa päevani.