Kolmapäevase võistkondliku sprindi poolfinaali stardinimekirjas olid ka Ukraina murdmaasuusatajad Marina Lisogor ja Katerina Serdjuk, ent nad ei startinud. Päev varem oli Kiievis hukkunud üle kümne meeleavaldaja ja verised sündmuste mõjul otsustasid osa Ukraina olümpiakoondise liikmeid koju sõita. Küsisin sprindivõistlusest loobunud Lisogorilt, kas ka tema kavatseb enne olümpia lõppu kodumaale naasta.

„Jah, meil on soovitatud mängudelt lahkuda ja Ukraina koondise esindamist boikoteerida. Sporti ja poliitikat ei tohi segamini ajada. Olen tulnud siia võistlema,“ vastas ukrainlanna.
Miks te teatesprindis ei startinud? „Minu kaaslane kukkus soojenduse ja sai vigastada,“ vastas Lisogor. Samamoodi kõlas ametlik selgitus: seljale häda teinud viidi Krasnaja Poljana haiglasse uuringutele Serdjuk.

Täna avalikustati, et Lisogor on kolmas sportlane, kelle dopinguproov andis positiivse tulemuse. Ta oli tarvitanud keelatud ainete nimekirjas olevat trimetazidiini. Suusataja selgitas, et ei teadnud, et ravipreparaat Preductal sisaldas ka keelatud ainet, seega ei rikkunud reegleid tahtlikult.

Aga harva tunnistab keegi, et valis teadlikult valemänguri tee. Muidugi on mõistetamatu, miks on tarvis end keelatud ainete abiga tugevamaks ajada suusatajal, kes sai nii klassikasprindis kui ka 10 km klassikasõidus 58. koha.
Aga tuleb välja, et dopinguküttide haare ulatub isegi nendeni, kes jäävad võistlejarivi tagumisse poolde.