Lennujaamas kiletati akrediteeringukaardid ning meedia jaoks mõeldud buss toimetas ajakirjanikud hotellidesse.

Lennujaamast väljudes tervitasid saabujaid värvilised olümpiarõngad ning hulganisti olümpiariietes abimehi. Teel hotelli särasid värskelt ehitatud maanteede ristumiskohtadel veel eraldi üksikud olümpiarõngad.

Õhtuses pimeduses kumas olümpialinn äärmiselt ahvatlevalt ja tõesti, isegi muinasjutuliselt.

"Muinasjutulinna" kuvandisse tekkis esimene (kuigi väga, väga väike) mõra retseptsioonis. Olgugi, et toad olid juba mitu nädalat tagasi kinni pandud ning nende eest tasutud, vaatasid suurte silmadega kaunid neiud retseptsioonis tihti imestunud nägudega otsa, kui neile selgitasid, millised toad said kinni pandud ja kes kellega ruume jagavad.

Pärast kümneminutilist pausi, neidude punastavaid põski ja tihedat raadiosaatja vahendusel kõnelemist lahenes toaprobleem ning kõik juhendati ilusti oma kohale.

Hotelliossa sisenedes lõi ninna värske värvilõhn, sama jätkus ka tuppa astudes. Kõik on siiski ilus ja puhas ning ega need värvijäägid uksepiitadel ning mõningane pahtlitolm liftis tuju riku.

Mängud on peagi ukse ees ning juba loetud tundide pärast siseneme foto- ja videolugude vahendusel Sotši olümpialinna üheskoos.

Lisamärkus: Sotši linn hävitas olümpiamängude tõttu kümneid tuhandeid hulkuvaid koeri. Need kaks rahuliku ilmega peni ilmselgelt pääsesid.