Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja Peep Veski kinnitusel tõestavad laboritingimustes korraldatud uuringud, et odavamad Ida-Euroopa ravimid pole mitte alati halvemad kui praegu Eestis müüdavad Lääne rohud.

“On ka näiteid, kus odavamad rohud osutuvad kunstlikus seedetraktis tõhusamaks kui kallimad Läänes toodetud rohud,” nentis Veski Postimehele.

Teadlase kinnitusel on ka mõnede antibiootikumide, näiteks doksetsükliinitablettidega korraldatud uuringud näidanud, et ravim jääb oma tootja nimest hoolimata alla uuringus esitatavatele nõuetele ning selle toimeaine imendub raskesti organismi.

Lisaks on Veski juhitud uuringutest selgunud, et mõne Lääne valmistatud koopiaravimi ühe partii eri preparaadid — kapslid või tabletid — võivad käituda nii kunstlikes tingimustes kui ka ühe ja sama inimese peal sootuks erinevalt.

Veski hinnangul on Ida-Euroopa ravimitootjate hulgas väga kvaliteetseid firmasid, ent rangete registreerimisnõuete tõttu peavad inimesed ostma Läänes valmistatud kallimaid ravimeid.

Ravimiameti registreerimisosakonna juhataja Alar Irsi väitel pole õige rääkida Lääne-Euroopa koopiaravimite eelistamisest Ida-Euroopa omadele, sest müügile lubamise aluseks pole mitte valmistajamaa, vaid see, millised on eri rohtude raviomadused.

Irs kinnitas, et ka endistes sotsialismimaades toodetakse häid ravimeid, kuid osal sealsetel firmadel pole esitada lisaks laboriuuringutele ka inimeste peal sooritatud nn. bioekvivalentsuse uuringute tulemusi ning seetõttu ei saa need preparaadid ravimiameti heakskiitu.

Sotsiaalminister Eiki Nestor ütles, et paljud ravimid muutuvad patsiendile kättesaadavaks uue ravikindlustusseaduse jõustumisega. Tema hinnangul võimaldavad Riigikogus teisele lugemisele minevas seaduseelnõus märgitud referentshinnad tulla turule paljudel koopiafirmadel, kes suudavad pakkuda rohtusid odavama hinnaga.