Oli selgelt näha, et prantslastel on Benzema ja Giroux näol klassiga mängijad, kes on võimelised üksi heade rünnakutega Šveitsi kaitse üle mängima.

Kui prantslased oli 2:0 kiirelt ära löönud, siis oli huvitav näha kuidas Šveits hakkab mängima. Üritati palli hoida ja see enda valdusse saada, mis ka õnnestus. Siis lasti prantslastel kiiresti 3:0 lüüa ja sellega läks šveitslaste elu oluliselt raskemaks. Prantslaste kasuks määratud, kuid löömata jäänud penalti näitas, et šveitslased tegid vigu ka positsioonikaitses.

Teine poolaeg algas huvitavalt, sest Šveits oli võtnud eesmärgiks lüüa kiirelt üks värav ja alustatigi agressiivselt ning prantslaste väravale suudeti tekitada ohtu. Prantsusmaa ise oli võtnud samas kaitsva hoiaku, et hoida 3:0 eduseisu. Mõeldi edasisele turniirile ja mängiti jõudu säästvalt.

Šveits sai mängu enda kätte, kuid siis lasti prantslastel teha jälle hea rünnak, kus Benzema jäeti valveta. Kaitseliin lasi sisse jälle suure eksimuse. 4:0 eduseisus olid prantslased jätkuvalt kaitses ja panustasid kontratele ning olid selles veel kord edukad.

Samas oli sümpaatne näha, et isegi 0:5 kaotusseisus püüdis Šveits mängu elus hoida ja väravat lüüa ning nende suureks rõõmuks suudeti seda kahel korral ka teha.

Igaljuhul see, mis mängu eel paika pandi Prantsusmaal õnnestus, Šveitsil mitte. Neil on vaja teha korralikud korrektuurid ja on raske öelda kuidas suudavad treenerid meeskonna mängima panna. Šveitslased näitasid sisu, aga kaitse oli see mis alt vedas.

Lüües teist mängu järjest korraliku arvu väravaid andis Prantsusmaa oma mänguga tormihoiatuse. Nad on ohtlikud kõigile, kui suudavad seda hoogu hoida. Me ei ole näinud veel prantslaste täit potentsiaali.