MMA Blogi: Vaseliin näkku ja edasi!

 (1)
Kui närv vastu peab, kannatab kõrva tühjaks tõmbamist teha ka kodus. Pildil Sten Saaremäe (mai 2015).
Kui närv vastu peab, kannatab kõrva tühjaks tõmbamist teha ka kodus. Pildil Sten Saaremäe (mai 2015).Foto: Sten Saaremäe

Jalgratturid raseerivad jalgu ja maratoonarid teibivad nibusid. Millega võitlussportlased selles vallas silma paistavad?

Ott Tõnissaare toetajad.

Mõned pisivigastused ja muud hädad, vahendid pisivigastuste vältimiseks või valikud soorituse parandamiseks on ka meie alal päris kummalised, vähemalt kõrvaltvaataja jaoks. NB! Kõik see on kirjutatud sportlase vaatevinklist - harrastajate elu võitlussaalis on oluliselt kliendisõbralikum :)

Matipõletused

Küünarnukid, põlved ning jalalabade ja varvaste pealsed on maadlusaladel matipinnaga väga tihedas kontaktis - olgu selleks siis saalipõrandal laiutav maadlusmatt või vabavõitluses võitluspuuri seina imiteerimiseks polsterdatud seinapind. Kui nahk teravalt ja kiirelt mööda matti libiseb, tekib n-ö matipõletus - matikattega kontaktis olnud kehapinnalt hõõrdub mingi osa nahka maha. Mõnikord on see vaid naha pealmine kiht, teinekord vereni välja. Matipõletused on rõvedalt valusad - seda nii nende tekkimise ajal kui ka hiljem, kui põletatud kohaga tuleb treenimist jätkata. Kuna tegemist on ka „käidavate kohtadega", paranevad need üsna kaua. Järgmine kord, kui näete mõne võitlussportlase otsaesisel kummalist verese jumega kulumisauku, siis teate, et mees on otsaesisega matti kündnud. See võib juhtuda näiteks maasvõitluses domineeriva positsiooni hoidmisel, kus pead kasutatakse n-ö kolmanda käena.

Seotud lood:

Kummalised sinikad kummalistes kohtades

Päris suur osa sinikatest ei teki mitte põrutuste, vaid n-ö näpistuste tagajärjel. Taas kord on teemaks maasvõitlus, kus maaslamaja nahk jääb näiteks paarilise põlve ja põrandapinna vahele. Võib-olla on asi minu rippuvates triitsepsites, aga just see on koht, mille mina olen säärasel kombel kõige sagedamini siniseks saanud - jah, kaks sinist triitsepsit. Jalalöögitrennis on aga võimalik saada reie siseküljele treeningpaarilise jalalaba kujuline sinikas, kus on eristatavad ka varvaste maandumiskohad :)

Pikad treeningriided vs lühikesed treeningriided

Matipõletusi ja kummalisi sinikaid aitab vältida-vähendada hästi valitud treeningriietus. Kõige lollikindlam on minna trenni pikkade käistega maadlussärgi ja pikkade maadluspükstega. Maadlusriided on liibuvad, mis teeb liigutamise treeningutel mugavamaks - nende kompressioonilik olemus ei lase enda ja paariliste kehaosadel riidesse takerduda (näiteks sõrmed, mida paarilise lohvakasse T-särki on küll ja küll välja väänatud), materjalivalik on reeglina selline, mis ei piira liigutamist mitte üheski suunas ega ühegi amplituudiga ning võimalikult palju kaetud kehapinda jätab ka naha tervemaks.

Küll aga võib see anda mõnele sportlastele (olenevalt tema riidevalikust ja maitse-eelistustest) päris kummalise väljanägemise. Samuti võib kandja end esimestel kordadel üsnagi alasti tunda, sest moodsad tehnoloogiad võimaldavad toota tugevat ja kestvat riidematerjali juba päris õhukesena.

(Näo) vaseliinitamine

Kogu sellest nimistust näeb see toiming kõrvaltvaataja jaoks välja kõige kummalisem. Kui näo sissehõõrumise puhul tundub asi veel viisakas, siis reite sisekülgede võidmine tundub juba natuke kahtlasem. Vaseliinil on aga paar head kaitsefunktsiooni: a) pehmendab nahka ning vähendab seega igasuguste ärrituste teket, mida kehakontaktis tekib omajagu; b) muutes nahapinda libedamaks, vähendab hõõrdumist ja seega ka sellest tekkivaid ärritusi ning samamoodi vähendab see ka löömise tulemusel tekkivate nahavigastuste hulka / tõsidust.

MMA Raju 13: matšieelne sportlase näo vaseliinitamine aitab nahavigastusi ennetada ja leevendada (aprill 2014). Foto: MMA RAJU

Nii näemegi sportlasi enne löömissparringut (ja ka võistlustel) vaseliinitamas oma nägu - täpsemalt just neid pindu, mis on väljaulatuvamad ning kus naha taga kohe luuline pind ootamas (kulmud, ninajuur, sarnad), ja nina sisemust, kuna vaseliin aitab takistada ka verejooksusid. Vaseliini kasutatakse vastavalt vajadustele ka mujal, näiteks nendesamade eelpool mainitud matipõletuste peal.

Paar suve tagasi suvelaagris istus aga 15 meest kõrvuti matil ja vaseliinitas reite sisekülgi, sest kogu laager keskendus maasvõitluses asendile, kus paariline sõitis domineeriva asendi parandamiseks oma põlvede ja säärtega üle vastase reite, 8 päeva järjest :D

Maadlejakõrvad

Kahe eelmise kõrval võib seda nimetada esimeseks tõsisemaks deformatsiooniks. Lillkapsakõrvad (inglise keeles cauliflower ear) on oma nime saanud välise sarnase tõttu, mille maadlussportlase kõrvad omandavad pärast traumat, mis tekib kokkupõrkel tugevate objektidega nagu vastase pea või ka puusakont (mida kõrvad ikka ja jälle tabavad, kui paarilist jalgadest maha viid). Tugeva kokkupõrke (või portsu väiksemate kokkupõrgete) tulemusel saab kõrvalestas olev kude kahjustatud ning rakuvedelik ja veri valguvad naha alla. Seejärel seisab sportlane valiku ees, kas lasta vedelik eemaldada (tõmmatakse süstlaga välja või mõnikord ka lõigatakse lahti) ja kanda mõni aeg rõhtsidet (vältimaks vedeliku kohest tagasitulekut) või lasta sellel lihtsalt olla (sest täielik eemaldamine pole niikuinii väga reaalne ning maadlusspordiga jätkates kipub vedelik ikka ja jälle tagasi tulema). Milline iganes valik on, siis mõne aja möödudes kogu (alles jäänud) vedelik sidekoestub ning pehmest paises kohast saab kõrva uus ja loomulik osa. Üks on kindel - värskelt verd täis valgunud kõrv teeb põrgulikku valu. Vedeliku eemaldamine on aga väga individuaalne kogemus - mina isiklikult pean selleks ajaks raamatu hammaste vahele panema, Alar Hutrov aga muheleb vaikselt endamisi selle protseduuri ajal :) Kellele kui palju sellised kõrvad esteetiliselt meeldivad, on maitse asi. Maadlejakõrvu saab vältida kõrvakaitsmete kandmisega. Samuti on see ka natuke „eelsoodumuse" küsimus - osade sportlaste kõrvad saavad viga üsna kergelt, samal ajal kui mõni mees käib ära ka olümpial ning maadlejakõrvadest pole ikka ei kippu ega kõppu.

Maniküür

Kuigi küünistamine (nagu ka näpistamine) on vabavõitluses keelatud, tuleb seda aeg-ajalt ikka ette. Kui mõni haare on intensiivse sparringu ajal käest libisemas, keeravad sõrmed justnagu reflektoorselt küüned taha, et päästa, mis päästa annab. Nii mõnigi kord jookseb treeningu järel üle selja või kaela kolm-neli paralleelset küünejälge. Sa raisk, kuidas need kipitavad! Küünistamise järel on enam kui garanteeritud paarilise arupärimine selle kohta, millal sa viimati küüsi lõikasid. Päris sageli on vastus sellele: „Ära seleta! Just täna hommikul lõikasin!" Ja siin ongi trikk - küünte lõikamine jätab küünte servad teravaks ning olenevalt lõikaja oskustest küünekaare ka mõnevõrra nurgeliseks. Kui sinu valik on maadlusalad, pead õppima, kuidas küüsi pärast lõikamist hoolikalt viilida :)

Ott Tõnissaare spordiklubid, treenerid & võistkond.

Laisad kiilaspead

Juuste lühikeseks ajamine on võitlusspordialadel popp, kuid eelkõige lihtsalt mugav. Mõned mehed on teinud aga valiku täieliku nulli kasuks ning lasknud käiku ka žileti, mis iseenesest ei ole probleem. Küll aga on probleemiks värskelt välja kasvavad juuksed - alates paarist päevast kuni paari nädalani, olenevalt juuste tüübist. Kui see värske traathari sulle maadluse ajal näkku surutakse, ei aita ka vaseliin. Võimsama juuksekonstruktsiooniga mehed suudavad ära retsida ka paarilise käsivarred ning keha küljed, millimeeter millimeetri haaval. Trenni lõpuks näed välja, nagu oleks keegi sind vaheldumisi rehitsenud ja mööda muru lohistanud. Sama teema on ka väljakasvava habemega.

Hais

Kõige lahedam asi kõige viimasena :) Kui palju sa ka oma varustust ei hoolda, siis sportlasena kipuvad asjad ikka lõpuks hapuks minema. Poksi sparrikindad, kotikindad (loe: vanad poksi sparrikindad), MMA sparrikindad, MMA võistluskindad, paksud jalakaitsmed, õhukesed jalakaitsmed, poksikiiver, küünarnukikaitsmed, põlvekaitsmed, kubemekaitse, käesidemed, maadlussaapad ja veel mõned toed-sidemed vajavad peaaegu igakordset kasutamisjärgset hooldust. Mõnikord on aga varustuse kasutussagedus pöördvõrdelises suhtes viitsimisega selle eest põhjalikumalt hoolt kanda. Osad töövahendid sellest nimistust saab lihtsalt pesumasinasse visata, teisi tuleks aga päikesevalguse käes kuivatada (aitab baktereid hävitada), kolmandatele piisab enamasti desinfitseerimisvahendi pihustamisest, neljandaid asju on vaja kuivatamise järel ka natuke hooldada (näiteks nahka), viiendad on aga juba niivõrd hapnema läinud, et neid tuleb enne pesumasinasse viskamist äädikavees leotada. Kõik see muutub aga üha tüütumaks, kui sul on mitu trenni päevas, väljas sajab vihma, asjad ei kuiva enam ära ja treeningväsimus on selline, et kinnaste viksimise asemel valiks igal kümnel juhul lõunauinaku.

Ei aidanud haisu eemaldamisel ka värsked lilled (mai 2015). Foto: erakogu

Ise sellest haisvast varustusekotist mõnikord enam aru ei saagi, sest on ju kogu tiimiseltskond enam-vähem sarnase probleemi ees. Aga kui mõni värskem uustulnukas treeningpartneriks satub või abikaasa võrkkotti kodus ühest kohast teise tõstab, on tagasiside vahetu :)