Möödunud aastal elasime säärase rutiini järgi:

Talvise treeninglaagri ajakava (detsember 2014).

Paari nädala pärast algav laager tuleb enam-vähem sama graafiku alusel. Suurim erinevus käesoleval aastal on see, et ma ise ei pea läbi viima mitte ühtegi treeningut. Jah, õigesti kuulsite - mitte ühtegi! Olla treeninglaagris seda sajaprotsendiliselt kaasa tehes ning samal ajal ka teisi juhendada on üsna ajuvaba pingutus, aga meie väikese kommuuni juures aeg-ajalt paratamatu.

Kas keegi sellisel ajal kohale ka tuleb?

Tuleb! Laagri aeg on valitud selle järgi, millal keegi reeglina tööl-koolis ei pea olema või on siis puhkuse võtmine mõnevõrra lihtsam. Samuti on see hea võimalus takistada vormi pühadeaegset raiskuminekut: ülesöömist ja -joomist, alamagamist ja väheseid matitunde. Tõsisemad spordimehed saavad selle kõige kontrollimisega ka ise hakkama, aga pooltõsiste meeste jaoks on säärane keskkond oluliseks abiks :) Ja kuidas need pooltõsised mehed muidu ikka tõsisteks meesteks saavad.

Lisaks sportlastele teevad suuri ponnistusi ka treenerid, kes oma aega pere ja teise, higisema pere vahel jagavad. Sel korral viivad kogu laagri läbi maasvõitlustreenerid Ronald Stimmer ja Priit Mihkelson, mõlemad Tallinna spordiklubist 3D Treening. ÜKE treeninguid viib läbi füsioterapeut Tauno Koovit. Eks nipet-näpet asju veel on, mida mina ise saan eest vedada - näiteks hommikujooksud ja võimlemised -, aga kui matitreeningud annab keegi teine, on kõik muu juba väga väike pingutus.

Millest laager koosneb?

Nagu eespool viidatud kavast näha, on päevad sisukad.

Hommik algab sportlastel kl ~6.30. Reeglina sel kellaajal keegi hommikust ei söö, või kui, siis snäkk või kaks. Voodist välja, trenniriie selga ning kuna meil ühtset treeningkeskust, kus kõik koos elada saaksid, ei ole, siis suurem osa alles jäänud ajast kulub hommikusse kogunemiskohta jõudmiseks. Mõni saabub lähemalt, mõni kaugemalt. Kl 7.00 algab hommikujooks, mida jagub ca 15 minutiks.

Hommikujooks talvises treeninglaagris (detsember 2013).

Seejärel läheme saali, kus jätkame 25-30 minuti jooksul füsioteraapia treeninguga. Hommikune füsioteraapia on pigem rahulikum - ärkame üles ja paneme keha tasapisi liikuma. Laagritreeningud võivad kehas nii mõnegi koha üle koormata, mis vajab seejärel lahtivõimlemist, ning mõne teise koha proportsionaalselt alakoormatumaks jätta, mis vajab omakorda tasakaalustavat treeningut.

Hommikuvõimlemine talvises treeninglaagris (detsember 2013).

Mõnikord käib hommikuse füsioteraapia juurde ka kerge massaaž, mida spordimehed üksteisele teevad. Hommikuse äratuse lõppu teeme talvelaagris 15-20 minutit tehnikaharjutusi ilma vastupanuta. Tempo on rahulik ja põhimõtteliselt keskendutaksegi võimalikult perfektse tehnikaga korduste tegemisele - tehnikate automatiseerimisele. Kuna esimene laagripäev algab lõunaajal, on hommikusi äratustreeninguid kuue laagripäeva jooksul kokku 5.

Suuremale osale, sealhulgas minule, on sellisel kellaajal enda voodist välja ja füüsilise tegevuse juurde ajamine tõsine väljakutse. Ent treeningu lõpuks on enesetunne muutunud - hommikune uimasus ja kangus on ületatud ning keha on valmis alustama järgnevate matitreeningutega juba esimesest minutist alates. Esimene matitreening algabki õige pea - kahe tunni pärast, kl 10.00.

Hommikuselt äratuselt koju jõudnuna läheb kiiremas korras sisse hommikusöök. Miks kiiremas? Esiteks - kõht on tühi :) Teiseks - natuke peaks hommikusöögi seedimiseks ka aega jääma, et esimene matitreening seda kõike taas üles ei tooks.

Taas kord sõit treeningute toimumiskohta ja algabki esimene matitreening - täpselt kl 10.00. See on kellaaeg, kui kogu komanda on valmis alustama soojendusega - enam ei otsita kadunud varustust, ei teibita kokku tagasi kehajuppe, ei täideta veepudeleid, ei pesta hambakaitsmeid jms. Treeningutel on vaja palju teha ning et kõik tehtud saaks, on vaja omajagu distsipliini pidada. Soojendusele kulub 15-20 minutit, mille lõpuks on kõigil higi ja hingamine lahti. Sellele järgneb vastavalt treeningu teemale 70-75 minutit erialast treeningut. Kogu treeningu kestus on 1 tund ja 30 minutit.

Sten Anslan ja Sten Saaremäe tegid 2013. aasta talvise treeninglaagri matitreeningute osast lühikese videokokkuvõtte:

Kaks korda laagri jooksul on esimese matitreeningu asemel füsioteraapia sugemetega üldfüüsiline treening (omavahel nimetame seda ÜKE-ks - üldkehaline ettevalmistus). ÜKE toimub ringtreeningu formaadis - kokku on 10-12 jaama. Igas jaamas veedetakse paar minutit, mille jooksul sooritatakse ühte harjutust kas siis erinevates suundades või erinevate kehapooltega või on vaja läbi teha sarnase toimega harjutuste komplekt. Kõiki harjutusi tehakse paaris - ühelt poolt on nii mõnegi harjutuse sooritamiseks vaja paarilise abi ning teiselt poolt on seltsis segasem! Kõik see sarnaneb natuke hommikusele võimlemisele, ent intensiivsus on mõnevõrra kergem, harjutused nõuavad suuremat lihaspingutust ning treeningu kestus on pikem. Kuna ÜKE iseloom on võitlustreeningutest niivõrd erinev, on selle treeningu lõpus saabuv väsimus samuti natuke teistsuguse iseloomuga - pigem selline värskendav väsimus, millest taastub oluliselt kiiremini kui matitreeningutest.

Vaata videost 2014. aasta suvises treeninglaagris tehtud ÜKE treeningu videokokkuvõtet. Talvises treeninglaagris toimuv on põhimõtteliselt sama:

Esimese matitreeningu lõppedes on kell 11.30, mis jätab teise matitreeningu alguseni viis ja pool tundi. Sinna mahub tugev lõunasöök, mõnel mehel isegi üks toekam lõunasöök ning mõne aja möödudes veel natuke näksimist peale. Paljud eelistavad teha ka lõunauinaku. Mis kõigest sellest üle jääb või koos sellega käib (sööma ei pea ju üksi), kulub sotsialiseerumisele. Nagu ikka, tekib üsna suletud sotsiaalses grupis, mis on samal ajal päris korraliku füüsilise ja ka vaimse pinge all, omamoodi suhtlus - meeldivas koguses üksteise kallal lõõpimist, kamaluga huumorit ning mis seal salata, aeg-ajalt kisuvad jutud ka sügav-filosoofilisteks või analüütilisteks vestlusteks, kus leiavad parandamist maailmas aktuaalsed mureküsimused ning lahkamist erialaste tehnikate väikseimadki nüansid.

Teine matitreening algab kell 17.00 ning kestab samuti 90 minutit. Oma ülesehituselt on see samasugune nagu hommikune matitreening. Kokku on matitreeninguid talvelaagris 9.

Ott Tõnissaar (pealmine) ja Henri Hiiemäe drillimas suvises treeninglaagris maasvõitluse survemängu (juuli 2013) - sarnast pilti näeb ka talvelaagris:

Sealt edasi on rutiin enam-vähem sama nagu lõunaajal - söögikord või kaks ja sotsialiseerumine. Korra-kaks proovime laagris kõik koos väljas söömas käia ning ühel (või enamal) õhtul vaatame ühiselt mõnda UFC võistlust või filmi - kõige kuumem jõuluhitt on muidugi Die Hard :D Oskus lõõgastuda on sellistes ettevõtmistes oluline, muidu võib silme eest päris kiirelt kirjuks minna.

Enam-vähem laagri keskel toimub ühe õhtuse matitreeningu asemel natuke teist liiki füüsiline tegevus - mängime poolteist tundi sportmänge, milleks reeglina on jõukorvpall. Või noh, alati on jõukorvpall :) Kes sellise mängu peale pole sattunud, siis seos tavalise korvpalliga on järgmine: mõlemas mängus kasutatakse samasugust palli, mõlemat mängu mängitakse korvpalliplatsil ning mõlemas mängus on eesmärk pall vastasvõistkonnast rohkematel kordadel korvi saada. Aga sellega ühisosa ka piirdub. Palli põrgatada ei ole vaja ning füüsiline kontakt on igati okei (on mõned üksikud erandid, aga need ei vääri siinkohal esiletoomist). Korralik mäsu :)

Magama läheb õhtul iga mees nii, nagu heaks arvab, aga korraliku une tahavad kõik saada.

Ja sellega kogu jämm piirdubki - 30. detsembri õhtul soovime üksteisele head teed ja vinget aastavahetust!